Mitu riiki tähistas eile suurejooneliselt maailma rahvaarvu jõudmist üle seitsme miljardi piiri, vastsündinute auks korraldatakse tseremooniaid.
Juhtkiri: Seitse miljardit inimest
Kõik neist soovivad selle “järjekorranumbriga” lapse sündi enda kontole kirjutada. Oma kandidaadi on välja käinud nii Filipiinid kui ka India. Venemaa kaks üksteisest kõige kaugemal asuvat regiooni ei suutnud eile aga kuidagi kokku leppida, kummal neist on õigus seitsme miljardenda lapse sünni au endale nõuda.
Peljates liiga suure tähelepanu pööramist üksikisikule, teatas ÜRO, et ei vali välja kindlat üht seitsme miljardendat beebit. Teade avas maailma riikidele võimaluse kuulutada enda “seitsme miljardes” inimene.
Kuigi demograafid pole sugugi kindlad, millal maailma rahvaarv seitsme miljardi piiri ületab, valis ÜRO sümboolseks päevaks eilse.
Rahvaarvu kasvuga on seotud erinevaid uskumusi ja välja mõeldud erinevaid musti arengustsenaariume. On ette kuulutatud nii jubedaid sõjakoledusi kui mitmel moel maailmalõpu saabumist.
Seitse miljardit maailmakodanikku on aukartust äratav, rõõmus ja samas ka tõsiseks tegev arv. Pessimistid arvavad, et raskeks läheb. Optimistid on helgemalt meelestatud. Targa majandamise ja hooliva suhtumisega suudab planeet ehk ka mitu miljardit suurema inimhulga toita.
Palju küsimusi tekitab see rahvaarv muidugi ka. Kas jätkub inimestel piisavalt tarkust osata ennast niimoodi majandada, et elukeskkond ka tulevaste põlvede jaoks elamisväärsena säiliks? Või näiteks, mitu inimest maa välja kannab? Ühes paigas on rahvast väga tihedalt, teises väga hõredalt. Ühes paigas sünnib perre kümme last, teises ei ühtegi
Katke ja sõdu, mis inimesi sadade, tuhandete ja kümnete tuhandete kaupa niitsid, pole ammu olnud. Näljasurma on vähem kui varem inimkonna ajaloos. Toitu ja kehakatet kasvatavad-valmistavad järjest vähesemad. Et inimkonna toitumisvajadust rahuldada, katsetavad teadlased tehistoidu kallal. Ühiskond muutub, üha enam on inimesi, kes endale ise ülalpidamist ei teeni, vaid keda tuleb üleval pidada.