Jutusta meile, hällilaps!

Pihlakas.

FOTO: Shutterstock

Virumaa Teataja tundis huvi, millised on septembrikuu sünnipäevalaste armsaimad mälestuspildid. Või meeldejäävaimad kingitused.

1. Alari Kirt, Tapa vallavanem

Kuna minu sünnipäev on 1. septembril, tähistati seda varasematel aegadel ikka suure seltskonnaga – olin klassi või kogunisti kooli ees, mu sünnipäeva on aktusel mainitud ja mind õhku loobitud. Loomulikult on see tekitanud ka piinlikkustunnet. Eredamaid mälestusi on vahest see, kui sõbrad koostasid ühe juubeli puhul mulle videotervituse, milles oli lühike kokkuvõte mu möödunud elust sõprade ja lähedaste silmade kaudu.

Alari Kirt

FOTO: Arvet Mägi

4. Anne Erm, festivali Jazzkaar Rakvere juurtega perenaine, muusikateadlane ja raadioajakirjanik

Rakvere on mu armas sünnilinn, kus mu isa Jüri Erm õpetas Rakvere õpetajate seminaris looduslugu ja maateadust, ema Ilse Erm aga Rakvere gümnaasiumis eesti keelt. Aastal 1943 anti seminari maja sõjaväe käsutusse ja meie uueks koduks sai Pärnu kõige kaunim koolimaja – Pärnu II Lydia Koidula nimeline keskkool.

Suurel verandal, kust viis lai trepp väikesesse uskumatult liigirikkasse aeda, oli tavaliselt kaetud minu sünnipäevalaud.

Aed oli minu ja mu sõprade mängumaa. Sügis on helde andide aeg ning sünnipäeval piisas rõõmustamiseks puuviljavaagnast, kus lisaks õuntele olid külaliste toodud ploomid ja pirnid ning laualt ei puudunud ka ema küpsetatud keeks, kringel, tikrikook ning punase sõstra morss. Õnneks polnud palju vaja – aias saime lõbusasti mängida ja võrkkiiges kiikuda. Ja ajaloolisel verandatrepil tehti ikka külaliste tuleku puhul pilte. Tänavu on mulle ja mu kaaslastele kingituseks kontsert 2. septembril Kumus, kus meenutavad toredaid 1960.–1970. aastaid ehk ansambli Collage aegu uued muusikud.

Anne Erm

FOTO: Albert Truuväärt

4. Sirly Tiik, paraolümpiavõitja

Aastal 2012 olin Londoni olümpial ja sünnipäeval äratas delegatsioon mind lauluga üles. Aastal 2016 lendasime Rio OM-ile just 4. septembril, ent ajavahe tõttu kestis mu sünnipäev umbes 24 tundi. Nii et kui Euroopast õhtul lahkusime, oli 4. september, ja kui Riosse jõudsime, oli seal ilus 4. septembri hommik. Kõik algas otsast peale – jälle sünnipäev! Jälle lauldi! Jälle kingitus!

Aga lapsepõlvest on mul ka üks mälestus. Olin Tartu tänava koolis ja õppisin esimeses klassis, kui kasvataja Viivi Lind, keda enam meie seas pole, kinkis mulle pehme mängukaru. See oli mu esimene päris oma mänguasi. Kui üks kaasõpilane selle hiljem puruks rebis, nutsin tohutult.

Sirly Tiik

FOTO: Erakogu

6. Marju Saluste, Lääne-Virumaa keskraamatukogu koguhoidja ja Rakvere eragümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja

Pean oma sünnipäeva oluliseks päevaks ja püüan selle endale alati ilusaks ja rõõmsaks teha. Pole vahet, juhtub see päev nädala keskele või mitte. Hoolitsen selle eest, et juba varane hommikueine mööduks koos mõne hea sõbraga. Ilmselt pole vaja enam selle eest hoolt kandagi, parimad sõbrad laekuvad ise, vägagi padjanäoliste, aga rõõmsatena. Kõige erilisemat sünnipäeva või kingitust ei oskagi esile tuua. Neid on ju nii palju ja erinevaid olnud. Küll aga oli minu hiljutine 55. sünnipäev tänu sõpradele niivõrd lennukas ja hoogne, et minu tütarde sõnul poleks nad ealeski uskunud, et ühel peol võib laulu ja tantsu nii palju olla, et sünnipäeva pidamiseks aega ei jäägi. Ka aitasid sõbrad täita mu ammuse unistuse ning ma sain sõita Ameerikasse hiidsekvoiasid vaatama.

Marju Saluste

FOTO: Arvet Mägi

9. Lea Pilme, Rakvere põhikooli direktor

Oleme noorema õega igal aastal kaks nädalat ühevanused. Lapsepõlvest on meeles, et need kaks nädalat enne minu sünnipäeva oli ta väga tähtis ja tuletas mulle meelde, et ma pole temast vanem. Mida aasta edasi, seda enam toonitab ta sel ajal, et on siiski minu noorem õde. Hilisemast ajast meenuvad töökaaslaste korraldatud üllatussünnipäevad: ühine turismireis Pariisi (kohale jõudes selgus, et Lääne-Virumaa külla) või seenelkäik – töökaaslased oli enne kukeseened samblasse sättinud, sest sel aastal oli seeni väga vähe, aga mulle meeldib seenel käia.

Eriline sünnipäev on meeles 2013. aastast, mil sain ristiemaks ja minu ristitütre ristimisel osales oikumeeniline patriarh Bartolomeus, kes oli sel ajal Eestis visiidil.

Lea Pilme

FOTO: Erakogu

24, Marko Pomerants, riigikogu liige

Tore ettevõtmine oli Pomerantsid 100. Mul on abikaasa märtsikuine ja mina 24. septembrist (mõelge, milline hulljulge temp oli mu vanematel kuuekümne kolmanda aasta jõululaupäeval lapsetegu ette võtta!). Tähistasimegi siis aastal 2014 oma poolsajandit koos hoopis 12. juulil. Ilus soe aeg. Tegime Rakvere linnuses mürtsu. Ühe kingipaki sees oli elus kukk!

Kui ma sain 40, viibisin Islandil. Olime Tarja Haloneniga Põhjamaade ministrite nõukogu lipu all Islandi naisi julgustamas. Sünnipäeva tähistamiseks läksin kõnede ja õhtusöögi vahel Reykjaviki avalikku basseini ujuma. Tuul vihises, ujumistreenerid olid sulejopedes ja käpikutega, aga basseini servast allpool, kus tuul peale ei käinud, oli mõnus soe supelda.

Silme ees on ka üks Energia kolhoosi kondiitrite küpsetatud kreemitort, millel number kuus. Aasta oli 1970. Ost oli tehtud muidugi Rakvere turul Energia putkas.

Marko Pomerants

FOTO: Peeter Langovits

Tagasi üles