Kuidas kanda kultuuri?

Sõmerule kogunenud maaraamatukogurahvas pani käed üksteise õlgadele ja naera­tas naabrile.

FOTO: Arvet Mägi

Kas kultuur on tundlik nagu saami maastik või kandev nagu vaikus kaalutletud sõnade vahel, vajutab ta maainimese õlgu või ähmastub kõikvõimalikes kontekstides?


Selle üle arutlesid XI üle-eestilisel maaraamatukoguhoidja päeval Sõmerul loodusajakirjanik Kristel Vilbaste, EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Rakvere teatri näitleja Toomas Suuman.


Kristel Vilbaste, jagades teemal “Aasta ringid ringi käimas” mõtteid Saamimaa loodusest ja käekäigust, ütles, et see, millise järelduse saame maailmas ringi vaadates teha, on kirja pandud juba August Gailiti teoses “Ekke Moor”: “Te ei ela enam ise, teie eest elavad masinad ...”


Saamimaal – maailma otsas, kus maa lõpeb ära ja mere taga pole midagi – on saanud talle selgeks mõned lihtsad asjad: et kui sul on mure, räägi kellelegi, kas või puule, ja et lugusid peab jutustama.
Tauno Toompuu ütles arutluses “Kirik kui kultuurikandja”, et see, mis kirikus tehakse, võiks olla sügavust puudutav, ületades pealiskaudsuse. “Süvenemine toimub suuresti vaikuses. Vaikus on see, kui ma ütlen kaalutletult. Vaikus ei pea olema mittemidagiütlev, vaid on kõnekas ja puudutab inimest,” kõneles Toompuu, tuues näiteks Arvo Pärdi muusika. Kuid ka “Äpu näärilaul”, mis räägib õnnest ja kõlab kirikuõpetaja meelest peaaegu nagu palve, on kirikus esitamist väärt.


Kultuuri puhul ei peaks Toompuu arvates küsima, mida inimesed tahavad, vaid vajavad, et õnnelikud olla. Raamatute valimisel on kirikuõpetajale mõõduks vanaisa, kes luges pühakirja alati kuuldavalt. “Raamatuvirnade ees küsin endalt, kas ma tahaksin seda raamatut lugeda valjusti,” sõnas Tauno Toompuu ja tõdes, et mõnegi raamatu puhul hakkaks seda valjusti lugedes häbi.
Sulev Oll kõneles uuringute andmeid appi võttes teemal “Maainimene kui kultuurikandja”. Tekkinud pilt eestlaste eelistustest telesaadetest meelelahutuseni tekitas publikus kaasaelavat suminat. “Kui viinapudel maksab 6 eurot ja teatripilet 12 eurot, kahekesi minnes 24, siis miks te nõuate inimeselt, et ta läheks teatrisse?” kommenteeris ta uuringuist selgunud tõika, et alkoholi tarvitamist peetakse odavaimaks vaba aja veetmise vormiks. “Ainult raamatukogu on veel odavam,” tõdes ajakirjanik.


Toomas Suuman määrateles esmalt mõiste “kultuur”, mis saab tekkida siis, kui inimene hakkab andma hinnanguid perspektiivis; ja meie siin saame teha seda eesti keeles. Ettekande põhiosa käsitles oma kultuuri vaatlemist laiemas kontekstis.

Tagasi üles