Kui mõtlesin reedel tagasi rohkem kui tosinale Virumaa Teatajas töötatud aastale, tulid silme ette värvikad seigad: kulgemised pisikestes külades, et seal valitsevat eluolu lugejatele vahendada, tutvumine lüpsjaametiga või reportaaži tegemine metsaradadelt.
Repliik: kuhjaga häid mälestusi
Sellesse aega on jäänud peale eri žanrites ja väga erinevatel teemadel lugude kirjutamise palju muudki. Meelde jäävad arvukad südamlikud kontaktid lugejatega ning toredad hetked kolleegidega, kellega koos sai panustatud ühe eesmärgi saavutamisse: teha head lehte, mis meeldiks meie lugejatele.
Eelmine nädal jäi mulle Virumaa Teataja ajakirjanikuna viimaseks. Armastasin väga seda tööd, aga vahel tuleb elus teha muutusi. Kui tunned, et on tekkinud väsimus ja kirg hakkab silmadest kustuma, oleks teisiti käituda ebaaus nii lugejate, kolleegide kui ka iseenda suhtes. Samas usun, et ma ei viska pliiatsit lõplikult nurka, ümberringi on endiselt tohutult palju põnevat, mida ei tahaks vaid enda teada jätta. Kindlasti kirjutan veel kunagi mõne loo, ja täiesti võimalik, et ka Virumaa Teataja veergudel.