Euroraha toel üle Eesti ehitatavatele raudteejaama platvormidele rajatavad paviljonid halva ilma eest suurt kaitset ei paku.
Juhtkiri: Posti najal ootan rongi
Need sobiks oma olemuselt pigem kuhugi lõunaosariiki kui karmi kliimaga põhjamaale nagu Eesti. Kuna tuule, vihma ja lumetormi eest need varju ei paku, tundub, et rõhku on rohkem pandud disainile kui praktilisusele.
Teine kitsaskoht on istepinkidega, neid lihtsalt ei ole. Uus lahendus näeb ette vaid mõne üksiku istumiskoha.
Arvestades rahvastiku vananemist ja vanemate inimeste osakaalu, oleks võinud ju kas või perspektiivitundest rohkem praktiliste asjade peale mõelda.
Aga euronormide vastu ei saa. Projektide ümbertegemine tähendaks Euroopa rahakraani kinnikeeramist.
Normide kohaselt ei peaks isegi “posti” perroonil olema, sest kohustuslikud on üksnes valgustus, infotabloo, ning tagatud peab olema ohutu rongi peale- ja rongilt mahaminek.
Tegelikult tuleb Eesti Raudtee katuse ning pleksiklaasist ja tuult takistavate vaheseintega paviljonide ehitamisega raudteefirma kõneisiku Urmas Glase sõnul niigi reisijatele vastu, sest eeskirjad ei näe üldse ette, et perroonil peaksid olema varikatuse ja seintega ootepaviljonid.
Peame siis selle pleksiklaasi eest tänulikud olema, saab ehk ühe küljegi tuule ja tormi käest varju.
Ka toob raudteefirma esindaja argumendina välja asjaolu, et firma eesmärk on saada rongid graafikukohaselt liikuma, mistõttu ta ei näe vajadust, miks reisijad peaksid pool tundi varem perroonile rongi ootama minema.
Paraku juhtub rongide viivitusi ka sellises täpse rongigraafikuga riigis, nagu näiteks Saksamaa. Arvestades Eesti karme talveolusid, võib neid kas või seetõttu siinkandiski prognoosida.
Soovitame tihedasti rongidega liiklejatel endale sooja sulejope ja vildid muretseda.