Kiri: meenutusi kooliajast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiri lugejalt.
Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Kella keerame kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Aga üldist aja kulgu me peatada ei saa. Mõtlen siinkohal oma kooliaega.

Minu arvates räägitakse viimasel ajal liiga palju koolikiusamisest. Eks seda ole igal ajal olnud. Üksteise togimist, igasuguste nimedega sildistamist ja muud säärast. Ja kitujaid, kes õpetajatele kaebama läksid, ei sallitud üldse.

Ka õpetaja võis lapsele öelda päris krõbedalt: et ta on – näiteks matemaatikas – tume nagu tökatipudel, mis läbi ei paista. Arvan, et tänapäeva koolis tuleks sellest suur jama.

Ka kooliteel olid oma juhtumid. Et kool asus külast päris kaugel ja polnud mingit koolibussi, tuli igasuguse ilmaga jala vantsida, talvel läbi hangede. Küla piimamees, igavene naljahammas, tegi meiega sellist trikki, et kui me joostes tema reele lähenesime, andis ta hobusele piitsa. Pärast aga ootas meid järele, ise muhedalt habemesse naerdes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles