Lastevanemate Liidu koolitaja Kristiine Vahtramäe hinnangul on Eesti põhiliseks probleemiks lastekaitse valdkonnas sotsiaal-majanduslikud raskused.
Lastevanemate Liit: Eestis on tekkinud euro-vaeslapsed
14. november 2011, 11:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige ohustatumaks grupiks on meil lastega pered ja eriti üksikvanemaga pered, kõrge töötuse tase ning piirkondlik ebavõrdsus, mis halvendavad haavatavate lastega perekondade heaolu ning elatustaset.
Riik ei ole taganud lastele kaitset juhul, kui üks vanematest ei toeta last rahaliselt. Nii elavad paljud lapsed allpool vaesuspiiri.
Kuna probleemiga ei ole piisavalt tegeletud, on meil tekkinud uus riskigrupp: euro-vaeslapsed. Samuti on aktiveerunud laste (perede) väljaränne, et tagada lastele ja perele toimetulek ehk esmavajadused.
Lisaks on lastega peredele suunatud toetusi vähendatud: «koolitoetuse» kaotamine, isapuhkuse võimaldamine jms. Samuti pole lastekaitsespetsialiste paljudes kohalikes omavalitsustes.
Sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi saavad palgata endale vaid «rikkamad» piirkonnad ja haridusasutused, seega puudub vajalik võrgustik lastekaitseliseks tegevuseks ja varaseks probleemide märkamiseks, mis omakorda paneb aluse võrdsete tingimuste loomiseks kõikidele lastele.
Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et koolikohustuse täitmise tagamiseks tuleb luua tingimused lapse ja vanema toetamiseks, kuid vanemahariduse süsteem on riigis puudulik ja puudub korrastatus.
Lastele suunatud programmid ja strateegiad peaksid olema osaks poliitilisest strateegiast, mis käsitleks nii tervishoidu, tööhõivet kui ka eluasemega seotud küsimusi.
Seni on puudulikud integreeritud haridus– ja hoiukohad, mis oleksid seotud tööturupoliitikaga, perepoliitikaga ja haridussüsteemiga, tegevus on projektide põhine, millele puudub jätkusuutlikus.
Lastekaitse seaduse §68 ütleb, et seaduse rakendamise üksikasjad reguleerib valitsus ja sama seaduse §70 määrab, et järelevalvet seaduse üle teostab valitsus. Seni on valitsus olnud pigem passiivne seaduse rakendamisel ja puuduvad vajalikud asjakohased määrused.
Oluliseks ja väga vajalikuks sammuks loen laste ombudsmani ametikoha loomist selle aasta alguses õiguskantsleri büroo alluvusse. Laste ombudsmani tegevus on suunatud rikkumiste avastamisele ehk siis tagajärgedega tegelemisele.
§ 27 Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestab, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Senises praktikas käsitletakse perepoliitikat lahus laste õiguste ja kaitse küsimustest.
Eesti Lastevanemate Liitu on kaasatud Lastekaitse Seaduse loomesse minimaalselt, kuigi § 27 sätestab just perekond on suurim väärtus, kuid lapsi poleks ilma nende vanemateta. Samas laste- ja perede arengukava koostöö osaliseks on ELVL olnud alates selle kavandamisest.