Ärkamine iganenust: koolipäeva alguse kellaaeg tekitab kirgi

Koolipäeva alguskellaaja küsimust arutatakse igal sügisel. Hilisema kellaaja ühe tugevusena nimetatakse seda, et lapsed on üles ärganud ja suudavad õpitut paremini omandada. Foto: Sille Annuk / Postimees

Viimasel ajal on tõusnud tulipunkti koolipäeva alguse kellaaja teema. Teadlikus ja nüüdisaegses maailmas leitakse üha enam, et esimene tund peaks algama hiljem kui kell kaheksa.

Sel aastal otsustati Lääne-Virumaal suurimas koolis, Rakvere reaalgümnaasiumis, et esimene klass alustab koolipäeva teisest tunnist, viis minutit enne kella üheksat. Rakvere reaalgümnaasiumi põhikooli õppealajuhataja Kadri Vahula sõnas, et uut nad ei leiuta. Otsustati lihtsalt proovida anda lastele hommikuti rohkem uneaega. “Vaatame, kuidas läheb. Kuna kool on suur, ei saa päris nii teha, et kõik õpilased hakkaksid teiseks tunniks tulema,” ütles Vahula.

Koolipäeva algust soovivad nihutada traditsioonilisest kella kaheksast hilisemaks ka lastevanemad Veltsi lasteaed-algkoolis. Väikesesse Rakvere valla kooli käib lapsi lähemalt ja kaugemalt. Veltsi lasteaed-algkooli direktor Marja-Liisa Männik ütles, et ettepanek nõuab tõsist läbimõtlemist. “Laps on kell üheksa ärganud ja ta õppimisvõime on suurem, kuid hilisem alustamine venitaks koolipäeva liialt pikaks,” arutles Männik. Ta arvas, et koolipäev vajab siis teistsugust korraldamist. “Teha näiteks paaristunde,” pakkus Männik. Haridusjuht on veendunud, et tulevikus on küllalt vähe koole, kus tunnid algavad kell kaheksa hommikul.