Vaade: kohtust tõde otsides

Toomas Herm. Foto: Virumaa Teataja

Tänases lehes on lühike uudisnupp, et Viru maakohus jättis rahuldamata Rakvere linnavolikogu liikme Allan Jaakuse kaebuse politsei otsuse peale, millega korravalvurid trahvisid teda liiklusmärgi nõude eiramise eest. Tegelikult aga läksid kohtusaalis piltlikult öeldes karvupidi kokku kahe auväärse institutsiooni esindajad. See asjaolu vääribki pisut arutamist.

Kumbki pool ei kasutanud vandeadvokaati. Vähemalt kohtus neid polnud.

Jaakus oli endale saatuslikuks saanud ütluse, et võttis küll sõidukiiruse maha, kuid mitte piisavalt kiiresti, andnud kiirmenetluse käigus. See seab küsimärgi alla kiirmenetluse olemuse. Esiteks on süüdistatava rollis inimene politseinikuga suheldes tavapäraselt rohkem erutatud. Mõned võivad olla šokis, mida ei pruugi hetkel olla isegi märgata, kuid pärast võivad nad mitte mäletada, millest politseinikuga rääkisid. Ka seda, et andsid nõusoleku kiirmenetluseks.

Teisalt on ju vähemalt kriminaalmenetluse puhul nõue, et kahtlustatavale tuleb tutvustada tema õigusi, muu hulgas ütluste andmisest keeldumise võimalust. Samuti seda, et kui ta otsustab siiski ütluste andmise kasuks, võidakse neid hiljem tema vastu kasutada. Kirjeldatud juhtumis, mille aluseks oli küll väärteomenetlus, saigi Jaakusele saatuslikuks tema enda antud ütlus, mida tõlgendati kohtus, et Jaakus nägi liiklusmärki ja sai selle nõudest aru.

Politsei võitleb sohvrite kõrvaliste tegevuste vastu roolis, rõhutades, et kui juhil ei ole ümbritsevast paari sekundi jooksul ülevaadet, liigub sõiduk sel ajal märkimisväärse vahemaa ja igasugused ootamatused võivad tuua kaasa raskeid tagajärgi. Analoogse olukorra võib tekitada ka see, kui mõni liikluskorraldusmärk jääb sohvri silmade eest mõneks ajaks varju. Ja Jaakuse ütlust, et võttis küll kiiruse maha, kuid mitte piisavalt kiiresti, saaks tõlgendada ka nii, et liiklusmärk jäi hetkeks märkamatuks, ja seda märgates ei jõudnud enam piisavalt kiiresti reageerida ja selle nõuet täita.

Kui politsei on võtnud nõuks maadelda kohtus inimestega, kes soovivad tähelepanu juhtida nende hinnangul puudustele liikluses, kuid ei suuda seda panna juriidilisse keelde, siis pole imestada, et liikluses on nii palju hukkunuid.