Kiri: Rakvere – esiletõstmist väärt

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Kui räägin Eesti tosinast muinsuskaitsealast, kasutan näitena enamasti Rakveret. Üks põhjus on muidugi see, et piki Pika tänava telge kulgeva Rakvere vanalinna skeem on hästiloetav ja kompaktne ning sobib kenasti esitluse pildiks.

Aga Rakvere esiletõstmisel teiste seast on ka sisulised põhjused. Just Rakveres on nagu peo peal meie linnade areng: esmalt muinaslinnus, selle hea asukoha võttis üle ordulinnus, linnuse kõrvale kasvas asula, mis sai linnaõigused 1302. aastal. Linna piiridesse jääv mõis tuletab meelde aga Rakvere eripära, et 17.–18. sajandil oli linn aadlisuguvõsade eraomandis. Rakvere areng iseseisvat otsustusõigust omava linnana jätkus alles kreisilinnaks muutudes. Mõisa asukoht tuletab meelde ka katolikuaja üht olulisemat tunnismärki – frantsisklaste kloostrit. Linna silueti aktsent on Kolmainu kiriku tornikiiver. 15. sajandil ehitatud kiriku korduvad hilisemad ümberehitused kõnelevad nii sajanditega muutunud vajadustest kui ka Rakveret tabanud sõjalistest rünnakutest, mille käigus sai peaaegu alati kannatada ka kirik.

Linnus, kirik ja mõis on olulised maamärgid, linna iseloomu määravad aga ära elamud. Rakvere üks tunnismärke on muidugi Pikk tänav ja selle ümbrus. Siin on nii suisa 18. sajandist säilinud toredad ühekorruselised küljega piki tänavat ehitatud puitelamud kui ka 19. ja 20. sajandil ehitatud hooned. On nii lihtsamaid kui ka esinduslikumaid, edevamaid hooneid. Kui hoonestus on vaid mõnisada aastat vana, siis teed ja tänavad ning kinnistute paigutus ulatub märksa kaugemasse aega ning on sellisena kujutatud juba linna vanimatel plaanidel. Rakvere vanalinna ala on ka arheoloogilise kultuurikihi ala – suure tõenäosusega on paljudel kinnistutel veel jälgi keskaegsest asustusest.