Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminekut eestikeelsele õppele, ettekandjate hinnangul on see võimalik, kuid aeganõudev.
Olulise tähtsusega riiklik küsimus: riigikogu arutas üleminekut eestikeelsele õppele
13. september 2018, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu Isamaa fraktsiooni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on selge, et Eesti liigub ühtse eestikeelse haridussüsteemi suunas. "Oluline on vältida vastandumist," sõnas Ladõnskaja-Kubits. Ta märkis, et nii eesti kui ka vene keeles kõnelejad tahavad anda oma lastele hea hariduse, kuid kardavad emakeele säilimise pärast.
Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets ütles oma ettekandes, et 2350-st hariduskeskuses õppivast õpilasest 207 õpivad eesti, ülejäänud vene keeles ning 180 õpetajast 140 annavad tunde vene, ülejäänud suudavad seda teha kahes keeles. Direktori sõnul on kahes keeles õpetavatest erialaõpetajatest suur puudus ja nende leidmiseks tuleb neid koolitada juba praegu. Mets rääkis, et olukorra muutumiseks peaks õppija õppima asudes eesti keelest aru saama ja olema motiveeritud eesti keeles õppima, samuti peaks eesti keele vajadus Ida-Virumaal kasvama. Metsa hinnangul võtab see protsess aega 10–20 aastat.
Eesti keeleteadlane, Narva kolledži dotsent Mart Rannut lausus, et eestikeelsele õppele üleminek on reaalne ja Eesti riik saab sellega hakkama. Teadlase sõnul on muudatust vaja põhikoolis ja rõhk on vaja panna ka lasteaiale. "Siiani on meil toiminud see asi vastupidi," osutas Rannut. Kiirema variandina soovitas ta eestikeelsele õppele üle minna korraga kõigis kooliastmetes, samuti lasteaedades.