Käärid: asendushooldusele antakse suuri summasid, aga kulud on veel suuremad

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laste asendushooldusele suunatakse suuri summasid, aga hinnad on järjest kallimad.
Laste asendushooldusele suunatakse suuri summasid, aga hinnad on järjest kallimad. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riik annab kohalikele omavalitsustele (KOV) ligi kaks miljonit eurot, millest suurem osa on mõeldud laste asendus- ja järelhooldusteenusele.

Sotsiaalvaldkonna töötajad ütlevad, et see on piisk meres, sest hinnad asenduskodudes üha tõusevad.

Sel aastal on riigieelarves asendushooldusele planeeritud 16,7 miljonit eurot, millest 90 protsenti on KOV-idele jõudnud juba varem, ülejäänud kümme protsenti jaotatakse nüüd. Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket ütles, et kümme protsenti väga palju olukorda ei muuda. “Teenuste hinnad on kõrged ja sellest on vähe, mida riik omavalitsustele annab,” sõnas Suun-Deket. Rakveres vajab asenduskodu- ehk vana mõiste järgi lastekoduteenust 28 last. Nende seas on lapsi, kes erivajaduse või terviseprobleemi tõttu on suunatud neile parimasse keskkonda, üle Eesti asuvatesse asenduskodudesse.

Suun-Deket ütles, et lapse pealt makstav summa sõltub asenduskodust ja lapse erivajadusest – mida sügavam on viimane, seda suurem on kohatasu. “See võib olla 1150 kuni 1800 eurot kuus,” märkis Suun-Deket.

Viru-Nigula valla sotsiaalvaldkonna juht Annika Kapp ütles, et nende vallas vajab asendushooldusteenust kaheksa last ja antav ei ole neile teab mis abiks. Rahastus lihtsalt ei kata kulusid. “Minu prognoos on see, et meil jääb puudu 15 000 eurot,” sõnas Kapp. Valla sotsiaalvaldkonna juht ütles, et probleem tekkis siis, kui pärast maavalitsuste kadumist anti kohustus üle KOV-idele.

Kui varem oli kehtestatud kindel pearaha, siis nüüd, kui riik teemaga enam ei tegele, lasti see vabaks. Kui enne erines pearaha sügava puudega, puudega ja normaalarenguga lapse puhul, siis nüüd pearaha kehtestatud pole ja igaüks võib küsida selliseid summasid, nagu heaks arvab. Kapp tõi näite, et AS Hoolekandeteenused on aasta jooksul hindu muutnud kolm korda. “Täna on sügava puudega lapse kohahind neil 1800 eurot, raha eraldati aga 1200 eurot ühe lapse kohta,” sõnas Kapp. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles