Sügav org, mis sööb lausa silmapiiri, on ühe mehe oma paik. Siin maailma serval on suure tempomeistri, kirglike emotsioonide semu elu olnud võitjate poolel. Isegi siis, kui vile lõpetab mängu, tabloo on näidanud kaotuspunkte, jagub tuld ja tõrva pritsivale Andres Sõbrale võidusilmasid tublisti rohkem.
Tellijale
Sõbra suur loterii
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andresel on tuju laulda, ta võiks ümiseda peast kogu refrääni ühest vägevast laulust. “Tõmbad loosi, kui veab, on hea, kui ei vea, siis ei vea.” Praegu tema vaieldamatu lemmiklaul, parem kui klassiõde Anne Veski või Karl-Erik Taukari lood. Sõbral on plaan valmis, järgmine kord, kui Ivo Linnat näeb, võtavad nad nimelt selle lauluviisi üles. Võimalik, et siinsamas oru serval. Kus mujal see veel nii hästi kõlaks.