Millele õhinal seeni korjates ehk aga ei mõelda, on võimalus, et uudsest kohast tuttavaid seeni leides satub korvi ka mõni tervist kahjustav kübarlane. Mida siis teha?
Korjata ikka seeni, mis tõepoolest on tuttavad. Ja isegi juhul, kui see tähendab, et sortiment, mis söögilauale jõuab, on üpris kasin, on vähemalt tervis alles ja hing sees. Muidugi, alati võib ka seeneteatmikuga metsas käia või kasutada moodsat äppi, mis aitab seeneliigi tuvastada enne, kui see üldse korvi pistetud saab.
"Korjata ikka seeni, mis tõepoolest on tuttavad. Ja isegi juhul, kui see tähendab, et sortiment, mis söögilauale jõuab, on üpris kasin, on vähemalt tervis alles ja hing sees."
Keskealised või vanemad mäletavad ehk lapsepõlvest toredat lauamängu, kus täringut veeretades sai läbida seenemetsa ning korjata oma “korvi” eri liiki seeni. Ilmselt nii mõnegi seene, nii mürgise kui ka söödava, sai selle mängu käigus selgeks õppida.
Eriline luksus on käia seenemetsas mõne esivanema või seenevanaga, kes oskab näidata, mis seen on mis, mis kõlbab süüa ja mida ei tasuks puutuda. Sest seenenäitused on väga toredad küll ja üht-teist saab seal selgeks õppida, aga kui metsas seenega tõtt vaadata ja aru pidada, siis oleks ikka hea kohe kellegi käest küsida. Nii et seeneteadlikuma sõbra või sugulasega oleks igal juhul kindlam metsas ringi käia.
Igatahes on seenevärk miski, millega tasub ettevaatlik olla. Puraviku ja sapipuraviku segi ajamisel saab matsu maitsemeel, ent pilviku ja kärbseseene vahetusse minek võib tähendada elupäevade lõppu.
