Mida tuleb Eestis eduka arengu nimel ennekõike teha

Urmas Paet Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti senise eduka arengu juures on siiski hulk teemasid, millega kõik pole veel liiga hästi ning mis vajavad muutust või lahendust nähtavas tulevikus. On valdkondi, mis on seotud rahaga või selle puudusega, aga on ka küsimusi, mis on seotud suhtumise ja hoiakutega. Usun, et igal Eesti inimesel on oma loetelu teemadest, mis ennekõike peaksid tähelepanu saama, kuid siinkohal panen kirja enda oma. Panen kirja need asjad, mis minu meelest Eestis kõige enam ja kiiremini korrastamist ning tuge vajavad, et saaksime lähemale sellisele unistuste Eestile, kus võimalikult paljudel on hea olla, ning et ühiskond saaks tõrgeteta toimida ja areneda.

Alustan sellest, mis inimestele kõige lähem, ehk tervisest. Tihti on keeruline saada arsti juurde aega, ootejärjekorrad on pikad ning suurtest keskustest kaugemal elavatel inimestel pole kindlustunnet, et kui vaja, jõuab arstiabi ruttu kohale. Seega on tervishoid valdkond, mis vajab kiiresti erilist tähelepanu ja ressurssi. Siia kuuluvad ka näited, kuidas ühiskonnalt kõige rohkem tuge vajavad inimesed seda ei saa. Võtkem vähihaiged, kelle viimane lootus on ühiskondlikel alustel tegutsev ja annetustest sõltuv vähiravifond, või ka vähihaigete laste vanemate liit, kes oma liikmete toetuseks korraldab näiteks pardirallit. Või võtkem lastele mugavamad insuliinipumbad, mille ostu haigekassa ei toeta. Nii aga olema ei peaks.

Paljud inimesed on kodus, et hooldada oma erivajadustega lähedast, sealhulgas last, või ka eakat inimest. Samas ei saa nad teenida sissetulekut, ennast professionaalselt teostada ning on tööjõuturult väljas, samas kui tööjõudu on puudu. Seega on siin mitu muret korraga, nii inimlikku kui ka kogu Eesti majandust puudutavat. Hooldajateenus on puudulik. See võimaldaks paljudel end teostada, tööle minna ja olla ühiskonna aktiivne liige.