Võsu kool annab välja eliitkooli mõõdu

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võsu kooli kollase majaga on Marina Tomikas suurema osa oma elust seotud olnud. Ja seda aiaväravat avab ta jätkuvalt igal hommikul ning suleb igal õhtul.
Võsu kooli kollase majaga on Marina Tomikas suurema osa oma elust seotud olnud. Ja seda aiaväravat avab ta jätkuvalt igal hommikul ning suleb igal õhtul. Foto: Meelis Meilbaum

Homme 120. aastapäeva tähistavast Võsu koolist pole lihtne lahti lasta. Marina Tomikas on selles tillukeses kollases majas alustanud kooliteed kahel korral.

Koolitee kahel korral alustamise põhjus on lihtne: aastal 1970 läks Marina Tomikas 1. klassi, aastal 1989 asus tööle õpetajana. Mis on Võsu koolis muutunud, mis samaks jäänud, seda teab ta väga hästi. Aga kaks algust selles majas on tal eredalt meeles. Traditsioonilist 1. septembrit Marina Tomikasel kooliteed alustades ei olnud, sest tarkusepäeva hommikuks oli ta jäänud tuulerõugetesse. Selleks tähtsaks päevaks valmis pandud rõivaid ei saanud Tomikas niipea veel kanda, kuna pärast tuulerõugete põdemist haigestus ta kopsupõletikku ja pidi haiglaravil viibima. Nii et koolilapse elu algads tal alles kuskil oktoobris. Klassiruum, kus teda ootasid õpetaja ja klassikaaslased, asus selles majaosas, kus praegu tegutseb Võsu lasteaed. Ruumi seinu katsid muinasjutukangelaste papile joonistatud ja välja lõigatud suured pildid.

"Sammud ikka sama treppi mööda ja esimene aste teeb alati ühesugust häält."
Marina Tomikas, Võsu kooli vilistlane ja õpetaja

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles