Vaade: turundusauhinda väärt

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu Viita-Neuhaus.
Anu Viita-Neuhaus. Foto: Meelis Meilbaum

Mihklipäeval on ikka pidu peetud ja möödunule vaadatud. Ilmselt ka varutuga uhkeldatud. On kindel, et mihklipäev – see sooja aja lõpu tähistaja – ei olnud Hundisilma sügispäevaks valitud juhuslikult.

Edgar Savisaar võiks kandideerida mõnele üritusturundusauhinnale. Maardu naisansambli esinemine, puude-põõsaste väljanäitus, omatehtud pirukate ja mulgipudru pakkumine, näpuga joonistamine – kogu programmis polnud midagi juhuslikku. Rahumeelne kogunemine keset metsa oli nagu joogalaager. Peremehe tervis pole ju kiita. Aga kui ta keha ongi nõder, siis vaim on kuratlikult tugev ja käsutamisoskus säilinud.

Ja samas. Peoperemees võib olla heas tujus, söök maitsev, etteasted korraldatud ja lilledki seatud, kuid üks asi on ettearvamatu. Kas külalised tulevad? Hundisilmale toovad kitsad teed on vabad, turvamees (milleks küll see?) kössitab avatud värava ees. On erakordne, et Hundisilma talu väravad on valla paisatud: justkui ootaks peremees kõiki, kes tulla soovivad. Kolm aastat tagasi joosti värav peaaegu pikali, kui kirikuõpetaja talu hoovis õnnistust jagas ja kapo käigu järel halba aurat välja ajas. Kus on need massid nüüd?

"Ja imetleda toodi kassipoega. Valge-nimelist hiirekuningat. Valget ja puhast kui prillikivi."

Jah, ma olen Savisaare juures ajakirjanikuna varem käinud: kössitanud kahel viimasel jaanipäeval värava taga. Savisaar on seda märganud. Esimese küsimuse esitab ta sel päeval ise – otse ja ilustamata pärib ta minult nendesamade suveööde kohta. Veidi isalikult etteheitvalt otse silma vaadates. Mul pole südant talle luisata. Kummalisel kombel annab see kahekõne mulle jõudu juurde – järgmised küsimused esitan mina, Savisaar aga näitab mulle lilleilu ja ... valimiskarusselli kohta ei kosta midagi. Vaim on tal nõelterav.

Külalised saabuvad. Uudishimulikud, fännid, valijad. Väga vana naine ütleb pisarsilmi omatehtud salli “isale” kaela vedides, et mõtles salli kududes just talle. Armastusega.

Mõistagi on kohal ka kuulsused. “Staarastroloog” Igor Mang koer Sulfaga, kunstnik Neeme Lall, laulja Joel Steinfeldt. Ütle, kes on su sõbrad ...

Vaatemäng polnuks täiuslik, kui Savisaar poleks mitu korda ratastoolist aplausi saatel püsti tõusnud. Ja imetleda toodi kassipoega. Valge-nimelist hiirekuningat. Valget ja puhast kui prillikivi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles