Lüüriline lugu mehest ja naisest

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rain Simmul lavastuses "Tuli mees naise juurde".
Rain Simmul lavastuses "Tuli mees naise juurde". Foto: Nikolai Alhazov

Lüüriline ja koomiline lugu “Tuli mees naise juurde”, mida saab näha laupäeval, 13. oktoobril Rakvere teatris, sünnib eesti ja vene näitleja, Rain Simmuli ja Larissa Savankova säravas partnerluses.

Mehe ja Naise vahel juhtub peaaegu kõik, mis üldse võib mehe ja naise vahel juhtuda. Ja nad on inimesed oma üleelamiste, kirgede, probleemidega. Mees soovib Naisele avada oma hinge, aga Naine ei suuda mõista, miks too seda vajab.

Dramaturg ja lavastaja Semjon Zlotnikov tõi ühe oma tuntuima näidendi “Tuli mees naise juurde”, mille kirjutas 40 aastat tagasi, lavale Tallinnas.

Vene Teatri lavastuseks kirjutas ta oma kuulsa näidendi ümber – uuendas, nüüdisajastas ning tõi tegevuse konkreetselt Eestisse.

Semjon Zlotnikov ütles intervjuus ajalehele Stolitsa, et muutis kardinaalselt tegevust, aga mitte lugu ennast.

“Esimeses variandis saabub mees naise juurde 25 minutit enne kokkulepitud aega. Uues versioonis tervelt nädal ja 25 minutit varem. Ta ei suuda kohtumist ära oodata. Aga naine ei oota teda üldse. Naine on just kolinud uude korterisse, kus käib remont, kõik on pooleli, kõikjal on karbid laiali, lagi on värvimata ... Olukord muutub väga teravaks. Üht-teist tuli siin ümber kirjutada.

Ma olen näinud palju oma näidendite lavastusi ja alles nüüd mõistsin, millest räägib teine vaatus. Näidend on ainult armastusest. Aga mitte üksindusest. Üksindus – see on reaalsus. Mina olen ka üksik ja teie olete üksik ja naine on üksik. Ja näidendit lavastati alati üksindusest. Aga see on lugu armastusest. Igatsusest.”

Näitlejad kõnelevad küll vene keeles, ent olemas on tõlge eesti keelde.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles