Perekonnasündmuse tõendi saab edaspidi ka mitmekeelsena

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edaspidi saab näiteks sünnitunnistuse soovi korral mitmekeelsena.
Edaspidi saab näiteks sünnitunnistuse soovi korral mitmekeelsena. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Valitsus arutab tänasel istungil eelnõu, mille kohaselt antakse perekonnasündmuse korduv tõend edaspidi inimese soovi korral välja mitmekeelsel standardvormil.

Eelnõu kohaselt antakse perekonnasündmuse korduv tõend, nagu näiteks sünnitõend, edaspidi inimese soovi korral välja mitmekeelsel standardvormil. See välistab dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajaduse, edastas valitsuse pressiesindaja. Nii muutub ka asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks.

Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades osa avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019. Lisaks täiendatakse perekonnaseisutoimingute seadust võimalusega taotleda sünniakti andmete muutmist.

Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ning isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles