Jalgratas maksis aastapalga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

"Eesti teede ja transpordi 100 aastat".

FOTO: PostFactum

Kui Eesti teede ajaloost midagi teada tahta, on Valdo Praust kindlasti õige mees asja lahti rääkima. Ja seda ta talle omasel asjalikul kombel ka raamatus “Eesti teede ja transpordi 100 aastat” teeb.

Õnneks ei vasta raamatu pealkiri sisule, sest transpordi ajaloost rääkides on 100 aastat ehk veel suhteliselt mõistlik ajavahemik, teede puhul tuleb aga vaadata märksa kaugemasse minevikku. Nii ongi tubli kolmandik raamatust pühendatud rohkem kui saja aasta tagusele ajale meie teedevõrgu kujunemises (ja ka transpordi arenemises).

Raamatust saab muu hulgas teada, millal ja miks hakati veeteedele eelistama maismaateid ning kuidas tekkisid nende kõrvale raudteed ja hiljem ka lennuliinid.

Huvitav on fakt, et enne teist maailmasõda oli Eestis riiklikult eelistatud raudteede ja raudteetranspordi arendamine, sest maanteid ja autoliiklust ei peetud lumistel talvekuudel toimivaks transpordiliigiks, ronge aga lumi ei seganud.

Või seegi, et enne esimest maailmasõda maksis tava­line jalgratas lihttöölise aas­tapalga. Tähelepanu väärivaid fakte on raamatus kuhjaga. 

    Tagasi üles