10 ja 50 aastat tagasi

Virumaa Teataja.

FOTO: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

50 aastat tagasi

Tähelepanu, jalgratturid ja hobusemehed!

Pimeda aja saabumisel on liiklemine jalgrataste ja hobuveokitega teedel ning tänavatel ilma valgustuse ning refleksklaasideta väga ohtlik. Nende nõuete mittetäitmine toob endaga sageli kaasa raskeid tagajärgi. Päevakorral on isegi küsimus tähistada jalakäijad valgust peegeldavate lintidega, mis tagab neile ohutu liiklemise.

Juhtub, et paljud jalgratturid ei täida valgustusseadmete kasutamisel liikluseeskirju. Eriti halb on lugu hobuveokitega. Nende juures ei kasutata üldse nõutavaid valgustusseadmeid. Asutuste ja ettevõtete juhatajatel tuleb kiiresti varustada hobuveokid valgustusseadmetega. Kõik hobuveokite juhid peavad erilist rõhku panema liikluseeskirjade punktile nr. 143, milles on öeldud, et igal veokil olgu ees kollased refleksklaasid, pimedal ajal aga taga süüdatud latern punase klaasiga. Nõutud eeskirjadest mittekinnipidamise korral tehakse asjast tõsised järeldused.

Kirjutas P. Terasmees, Riikliku AutoinspektsiooniRakvere jaoskonna ülem.

10 aastat tagasi

Lugemisproov: “Teisel pool”

Iiri näitekirjaniku Conor McPhersoni näidend “Teisel pool”, kus väikses Iiri külakõrtsis kohtuvad viis inimest ja valla pääsevad lood, alustas teed lavale avaliku esimese lugemisprooviga Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

Lavastaja Üllar Saaremäe laua otsas, kujuteldava baarileti ääres Erni Kask, Peeter Rästas, Velvo Väli, Toomas Suuman ja Ülle Lichtfeldt. Kes näitemängus parasjagu tuleb või läheb, ütleb lavastaja, näitlejad püsivad paigal ja loevad. Räägitakse ilmast, elust, õnnemängust, oma kandi ilust ja värgist, sellest, et mõnesaja aasta eest oli siin tähtis koht. Riivamisi tuleb jutuks haldjate tee ja nii hakkavad kerima lood hetkedest, kui on puututud kokku millegagi, mis asub teisel pool. Lavastuse algseim staadium kõlab kui markeerimisi kuuldemäng, kus on aimata karakterite algeid. Kuigi lugemine on alles esimene, haarab sõna- ja mõttevägi kaasa ning viib lugude sisse. Vaheaeg annab hingamispausi ja lõpp siira aplausi.

“See on küll uskumatu kogemus – kolmekümne aasta jooksul esimest korda esimeses proovis aplaus,” ütleb Toomas Suuman. Publik puhkeb naerma ja kordab aplausi veel paar kraadi tulisemalt. “See lugu kõnetab mind kuidagi. Mina usun küll, et haldjate tee läheb läbi maja ja ... Kas sellest üldse peaks rääkima,” sõnab Üllar Saaremäe ja lisab, et niisuguseid lugusid on pea igaühel.

Tagasi üles