Kas lõpuks õnn ka õpetaja õuel?

Mare Rossmann. Foto: Erakogu

Enne märtsikuiseid parlamendivalimisi on kõik erakonnad lubanud, et tõstavad õpetajate palka. Meile on kogu aeg sisendatud, et õpetajate naeruväärselt madal palk on ajalooline paratamatus, et nii on see alati olnud. Pole juletud tunnistada, et tegelikult on see ainult valikute küsimus. Ma imestan õpetajate kannatlikkuse üle. Aeg läheb, aga midagi ei muutu. Neis pole tekkinud palgaviha, pigem on nad kurvad, kui näevad, kuidas iga järjekordse jama taga on lihtlabane harimatus. Loodame, et seekord ei juhtu nii nagu naisega, kellega mees lubas abielluda, aga loobus sellest põhjendusega, et hea lubamine on parem kui halb täitmine.

Reformierakond on lubanud õpetajatele lausa 2000-eurost kuupalka. Seda ma ei usu, aga tõsiasi on ka see, et kui me praegu kavandatud tempos palka tõstame, nihkub püstitatud eesmärk üha kaugemasse tulevikku.

No ei ole nii, et kui seisad kuristiku serval ja hakkad väikeste sammudega tippima, siis kuristikku ei kuku. Alati on tark teha ennetavaid samme, et suuremat katastroofi vältida. Me ei taha ju, et hea Eesti õpetaja satuks punasesse raamatusse.