Nädala kaja: aeg on hindamatu

Margus Martin. Foto: Meelis Meilbaum

Sügisega saabunud pilkane pimedus mõjutab paratamatult meeleolu. Püüan sünge aja peale mitte liiga sageli mõelda, sest väsimus tööpäevast annab koos tülpimusega masendusele niigi hoogu juurde. Aga see kõik on mööduv. Mõtleme positiivselt.

Eilne hingedepäev tõi sotsiaalmeediasse, mida paratamatult, juba töö iseloomust tingituna, üsna palju jälgin, rohkelt pilte lähedaste kalmudest.

Ma pole mingi näpuga viibutaja, veel vähem kombluspolitsei, kuid seda kõike oli isegi minu jaoks pisut liiga palju.

Pean lugu neist, kes oskavad prioriteete seada ja järgida, peavad meeles nii enda kõrval elavaid ja toimetavaid inimesi kui ka juba siit ilmast lahkunuid.

Samas on ikkagi kuidagi võõras, või kasutades ingliskeelset väljendit creepy, nagu ütles tabavalt kolleeg, vaadata pilte kadunukeste viimsetest puhkepaikadest. See on niivõrd isiklik asi, mida näiteks mina sadade teiste inimestega sotsiaalmeedia seinal avalikult jagada ei tihkaks.

"Kui on õige hetk, koht ja õiged inimesed, siis saab tundeid üksteisega jagada ning meenutada nii, et küll saab. Kui mitte, siis läidan kodus küünla ja mõtisklen omaette."

Mälestused kaasteelistest jäävad meiega niikuinii. Kui on õige hetk, koht ja õiged inimesed, siis saab tundeid üksteisega jagada ning meenutada nii, et küll saab. Kui mitte, siis läidan kodus küünla ja mõtisklen omaette.

Tänapäeva võlust ja valust ehk sotsiaalmeediast on ühe nurga alt pikemalt juttu tänases lehenumbris. Vaatluse all on küll vaid väike osa inimesi meie hulgast, täpsemalt omavalitsusjuhid, kuid siiski. Ikka on ju põnev teada, kui palju valdade ja linnade elu otseselt kujundavad ja juhtivad vallavanemad, linnapead ja volikogujuhid saavad aru sealsetest pöialdest, südametest ja muudest märkidest ning kui tihti nad neid kasutavad.

Milleks nad üldse eesti keeles lihtsalt näoraamatuna tuntud Facebookis käivad ning mis asju seal ajavad.

Samal ajal ei taha ega saa kellelegi, kes pole ennast sotsiaalmeediaga sidunud ja selle võrku langenud, midagi ette heita. Tegelikult pole nad mitte millestki ilma jäänud.

Ütleks isegi, et nad on õnnelikud inimesed.

Helgeid hetki ootab meid ees. Järgmisel pühapäeval on põhjust tähistada isadepäeva ja praegu on õige aeg hakata selleks valmistuma. Kas on vaja just kingitusi varuda, ei tea. Piisab vahest, kui kriipsutate kalendris muud kohustused läbi ja pühendate aega lähedastele. Kasvõi lihtsalt olete koos nendega.

Aeg on hindamatu.