Viie jalaga lõvi kutsub marke koguma
3. november 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postmarkide kogumine ehk filateelia jõudis Eestisse enne oma riigi postmarkide väljaandmist ja erinevalt markide väljaandmisest on filateeliaga Eestis tegeletud järjepidevalt. Nii markide kogumisest kui ka nende väljaandmisest Eestis räägibki tunnustatud filatelisti Elmo Viigipuu koostatud raamat “Eesti postmarkide 100 aastat”.
Postmargi roll postimaksevahendina on vähenemas. Filateliste see muidugi ei rõõmusta, kuid pääsu ilmselt pole. Samas postmargi roll riigi tutvustaja ja kogumisobjektina ei pruugi samas tempos väheneda. “Igal juhul on ka filatelistide huvi pingutada selles suunas, et Eesti postmargid oleksid kogujate hulgas võimalikult hinnatud ning filatelistide arv ikka suureneks,” lausus Viigipuu raamatut tutvustades.
Raamatusarja olemuse tõttu tutvustab raamat 100 aasta jooksul välja antud Eesti marke: standardmarke sarjadena ja kõiki muid marke teemade kaupa. Süvenemata väga detailidesse, püütakse lugejale selgitada ka filateelia terminoloogiat ning kogumise põhitõdesid. Kui mittefilatelist juhtub sirvima mõnd kataloogi, kus marke on tutvustatud nende ilmumise järjekorras, siis näeb ta temaatiliselt üsna kirjut pilti. Marke sarjade ja teemade kaupa tutvustades pakub see raamat tavapärasest erinevat vaadet.
“Temaatilise filateelia populaarsus on kasvamas ning see võiks veelgi kasvada, kui filateelia juurde leiaks tee rohkem neid, kes mõne teemaga nagunii juba tegelevad. Filateeliateadmiste omandamine on väga palju lihtsam võrreldes teadmiste omandamisega vastava teema kohta. Muidugi ei tähenda see, et mõni filatelist ei võiks mõne teema kogumisele pühendudes ajapikku ka vastaval teemal asjatundjaks saada. Aga mulle tundub perspektiivsem meelitada uusi huvilisi oma lemmikteemaga tegelemisele lisama ka kollektsioneerimise samal teemal,” kõneles Elmo Viigipuu.
Raamatust leiab ka huvitavat infot margimeistrite äpardustest, millest tuntuim on juhtunud 1928. aastal ilmunud margiga, millel üks kolmest lõvist on viie jalaga.