Repliik: näosaade toob varjust välja

Anu Viita-Neuhaus.

FOTO: Meelis Meilbaum

Autoga sõites on meil kombeks mängida mängu, kus igaüks saab teistele lasta hetke lemmiklaulu. Aina enam meeldib mulle selline viis olla diskor. Lapsed saavad aimu minu(aegsetest) soosikutest ja mina pean kuulama nende moodsaid väljavalituid. Eile kõlanu oli ühesugune. Soovikontserdil helises kogu võimsuses Silvi Vrait. Kümnesel ja neljakümnesel jooksid külmavärinad mööda selgroogu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Näitleja Saara Kadaku esinemine saates “Su nägu kõlab tuttavalt” oli sügaval südames. Selles oli sentimentaalsust, kuid sama palju suutis meelelahutusliku tõukega saade, kus teinekord lahtise lustiga ümber käidud, jääda maitsekaks. Vägi ja iseloom. Mis peaasi, tunne, et me suuri surnuid ei kamanda keegi ... Nagu on öelnud suur luuletaja Betti Alver.

Laul ja luule ei lõpe, massimeedial on võime tilgutada ajaloolist mälu just siis kui vaja, kui õige aeg, meenutades, et me ei unustaks neid, kes on iseennast ületades laulnud ja loonud.

Tagasi üles