Juhtkiri: kohvipuru valgel loetud read
6. november 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügaval nõukaajal, kui kohv kippus defitsiit olema, tavatseti kohvipuru korduvkasutada: esimese satsi kohvi jõid täiskasvanud, pere tähtsaimad liikmed. Kohvipuru teist korda leotamisel said aga joogi lapsed ja vanainimesed, kes kanget kohvi ei kannatanud. Nii pigistati kallist ja kuidagi kätte saadud kraamist viimanegi välja ning raisku ei läinud midagi.
Nüüd on kohvipuru taaskasutus viidud niikaugele, et sellest saab toota elektrienergiat. Tõesti, kohv on kättesaadav kõigile ning pole enam tarvidust kohvipaksu mitu korda kurnata, praegusel ajal saab tarvitatud biomassi kanalisatsiooni uhamise asemel kokku koguda ja biogaasi tegemiseks annetada. Tõsi, esialgu on see võimalus vaid ettevõtetel, kuid ei ole välistatud, et tulevikus on sama võimalik teha ka eraisikutel.
"Kui kohvipurust elektrit juba toota saab, siis mõni asi see paekivist sealiha ka teha on, sest üha keskkonnateadlikumaks muutuv inimühiskond tõrjub agaralt menüüst toidukraami, millega kaasneb kahju keskkonnale."
Jaan Tatika unistus teha paekivist sealiha hakkab vaikselt täide minema. Kui kohvipurust elektrit juba toota saab, siis mõni asi see paekivist sealiha ka teha on, sest üha keskkonnateadlikumaks muutuv inimühiskond tõrjub agaralt menüüst toidukraami, millega kaasneb kahju keskkonnale ning loomade väärkohtlemine. Vajavad ju loomad toidu saamiseks suuri karjamaid, see aga tähendab, et maa tuleb vabastada metsa alt. Samuti toodavad loomad atmosfäärile kahjulikke gaase.
Variant on kasvatada liha laboris loomsetest tüvirakkudest. Sel moel saadud liha näeb üsna tõetruu välja ning kannab nimetust clean meat ehk puhas liha. See on saadud väga rikkalikus keskkonnas arenenud tüvirakkudest ning sel moel on võimalik toota puhast liha, mis on arenenud väljaspool looma ja on vaba kõikvõimalikest lisaainetest, näiteks antibiootikumidest ja vaktsiinidest, mida loomadele süstitakse.
Sellise lihaga valmistatud burger maksis mõned aastad tagasi mitusada tuhat dollarit, nii et tavainimesele jääb see kättesaamatuks. Seni on aga tore mõelda, et üha rohkem leitakse lahendusi, mis aitavad piiri panna lõputule raiskamisele ning (toidu)jääkide äraviskamisele. Kohvipaksust elekter – ning miks mitte tualettpaberist ehitusmaterjal.