Kohtu esimees palus kuritegude uurimist aeglustada

Valeri Lõõnik Foto: Erakogu

Politsei loomisest Eestis on möödunud 100 aastat. Siseministeeriumi pingutuste tulemusel ja kokkuleppel Moskvaga taasloodi 1. märtsil 1991 Eesti vabariigi politsei. Sama aasta oktoobris kinnitati mind peaministri korraldusel Lääne-Viru maakonna politseiprefektiks. Juubeli puhul vaatan tagasi oma tööle ja nendegi omale, kes minuga koos tegutsesid.

Politseitöö peamiseks näitajaks loetakse avaliku korra kaitset ning toimepandud kuritegude taset ja avastamist. Minu tööle asumise ajal oli maakonnas kuritegevuse avastamise protsent 40–43 ringis. Isikkoosseis oli töökas ja võitlusvõimeline, kuid tööle asudes leidsin võimalusi probleemide lahendamiseks ja elanikele tugevama turvatunde kindlustamiseks. Selle eesmärgi nimel oli maakonnas vaja tagada kuritegude ennetamine, eelkõige politseipatrulli ja konstaablite nähtaval olekuga. Samuti oli vaja tõhustada toimepandud kuritegude paremat avastamist.

Politsei taasloomisest oli möödunud kaheksa kuud, kui alustasin maakonnas prefektina tööd. Mundrit kandev politseinik tuli tuua rahvale lähemale. Igas maakonnas oli prefektuur ja avalikku korda tagati prefektuurist. Osalesin maakonna omavalitsusjuhtide nõupidamistel ja esitasin neile prefektuuri reorganiseerimise skeemi. Oma kujutluse kohaselt moodustasin prefektuuri tööpiirkonnas, s.o maakonna piirides, neli politseijaoskonda: Rakvere, Kunda ja Tapa linnas ning Väike-Maarja vallas. Politseiameti peadirektori nõusolekul ja omavalitsusjuhtide heakskiidul hakkasid jaoskonnad komissaridega eesotsas tööle. Jaoskonnas töötasid konstaablid, kordnikud ja ööpäev läbi ka korrapidajad. Prefektuuri keskuse käsutusse jäid uurijad ja kriminaaljälitus. Samas reorganiseerisin liikluspolitsei kui omaette üksuse. Maakonna territooriumil toimunud liiklusõnnetuste vormistamiseks jäid ööpäev ringi tööle ainult avariikorrapidajad. Ülejäänud liikluspolitsei töötajad suunasin vast loodud politseijaoskondadesse avalikku korda kaitsma.