Hooldamata hauaplatsid võetakse uuesti matmiseks kasutusse

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märgistatud platsid vaadatakse uuesti üle aasta pärast, ja kui olukord pole muutunud, siis need akteeritakse. Platside kasutajatel on õigus veel kahe kuu jooksul teate avaldamisest võtta ühendust kalmistu haldajaga, hauaplats korrastada ning anda teada oma soovist jätkata hauaplatsi kasutamist. Kui seda ei tehta, läheb plats uuesti kasutusse.
Märgistatud platsid vaadatakse uuesti üle aasta pärast, ja kui olukord pole muutunud, siis need akteeritakse. Platside kasutajatel on õigus veel kahe kuu jooksul teate avaldamisest võtta ühendust kalmistu haldajaga, hauaplats korrastada ning anda teada oma soovist jätkata hauaplatsi kasutamist. Kui seda ei tehta, läheb plats uuesti kasutusse. Foto: Toomas Huik/Postimees

Tapa kalmistul akteeriti tänavu oktoobris 65 hauaplatsi, tunnistades need hooldamatuks. Kui platside kasutajad kahe kuu jooksul kalmistu haldajaga ühendust ei võta, hakatakse platse uuesti välja andma.

Hauaplatse akteeritakse üle Eesti pidevalt ja antakse ülematmiseks uuesti kasutusse. Sõltuvalt omavalitsusest ja kalmistu haldajast võivad tärminid olla erinevad, kuid näiteks Tapal läheb hooldamata hauaplats taaskasutusse juba siis, kui viimasest matusest on möödunud 20 aastat.

“Kalmistuseadus sätestab selle aja,” selgitas Tapa kalmistuvaht Aivar Burm.

Tegelikult on Tapa kalmistulgi hooldamata platse rohkem kui mainitud 65. “Antud juhul akteerisime platsid, mis asuvad teises kalmistukvartalis. Juba varem tegime sama kolmandas kalmistukvartalis, seal tuli akteerida 131 hooldamata ja omanikuta platsi,” rääkis Burm.

Akteerimisele eelnev protseduur on üldjoontes järgmine. Omavalitsuse esindajad koos kalmistuvahiga vaatavad platsid üle ning märgistavad rohtunud või võsastunud kalmud vastava teatisega. Samuti saab plats märke siis, kui hauarajatised on märgatavalt sammaldunud, läbi roostetanud ja lagunenud ning hauaplatsile kogunenud prahi järgi on ilmne, et kalmu ei ole pikka aega hooldatud.

Märgistatud platsid vaadatakse uuesti üle aasta pärast, ja kui olukord pole muutunud, siis need akteeritakse. Platside kasutajatel on õigus veel kahe kuu jooksul teate avaldamisest võtta ühendust kalmistu haldajaga, hauaplats korrastada ning anda teada oma soovist jätkata hauaplatsi kasutamist. Kui seda ei tehta, läheb plats uuesti kasutusse.

Infot hoiatusmärgise saanud ja akteeritud platside kohta leiab omavalitsuse kodulehelt, sageli ka omavalitsuse ajalehest.

Kuidas toimub aga ülematmine? 20 aastat on ju liiga lühike aeg, et surnukeha ja sark kõduneksid.

“Reeglina maetakse peale,” lausus Tapa kalmistuvaht Aivar Burm. “Kehtivate reeglite põhjal võib matta pooleteise meetri sügavusele – vanemad hauad on sügavamad. Mõnel juhul aga uuristatakse haua seina sisse orv ja vanad säilmed teisaldatakse sinna.”

Eestis on olemas elektrooniline kalmisturegister, mille leiab netiaadressilt www.kalmistud.ee. Kas hauaplatsid, mis on taaskasutusse antud, kaovad registrist jäädavalt?

“Märge jääb alles, kuid kasutaja ei leia enam hauaplatsi, vaid ainult üldsõnalise viite kalmistule,” ütles Helge Tuuling kalmisturegistrit haldavast tarkvaraettevõttest Spin TEK. “Päris lõplikult ei kao andmed ka konkreetsete platside kohta, kalmistuvahtidel säilib nendele ligipääs ka edaspidi.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles