Prokuratuur saatis Targa Majaga seotud kriminaalasja kohtusse Täiendatud kell 17.15.

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Oktoobris 2015 on näiliselt veel kõik hästi. Tark Maja on valmis, linti lõikab esiplaanil toonane juhatuse liige Kalle Karron.

FOTO: Marianne Loorents

Kuula artiklit

Süüdistuse kohaselt petsid sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus endine juhatuse liige Kalle Karron ja sihtasutuse poolt korraldatud projekti valdkonnajuht Rene Reisner ajavahemikul 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta mai lõpuni EAS-ilt välja projektitoetusi. Süüdistatavate poolt eksitusse viidud EAS maksis sihtasutusele toetustena välja enam kui 100 000 eurot.

Eksitusse viidud EAS maksis sihtasutusele toetustena välja enam kui 100 000 eurot.

Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Kalmer Kase sõnul rahastas EAS eelnimetatud ajaperioodil 85 protsendi ulatuses kaht sihtasutuse projekti, mille eesmärgiks oli käivitada Rakveres kompetentsikeskus ehk rahvasuus Tark Maja. "Ülejäänud 15 protsenti projekti kogumaksumusest pidi tasuma sihtasutus omafinantseeringuna. Samas puudusid sihtasutusel piisavad rahalised vahendid omafinantseeringu tagamiseks. Seetõttu mõtlesid süüdistatavad välja soodustuskelmuse skeeme, mille abil EAS-ilt projektitoetust välja petta," lisas prokurör Kask.

Süüdistatavad tegutsesid seejuures sihtasutuse huvides eesmärgiga tagada projektidele piisav rahaline toetus.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler selgitas, et omaosaluse tasumise vältimiseks mõeldakse sageli välja mitmesuguseid skeeme, kuid tuleb meeles pidada, et selline tegevus on keelatud ning käsitletav soodustuskelmusena.

Kalle Karroni ja Rene Reisneriga ei õnnestunud eile ühendust saada.

Ohutuli, et midagi on Targa Majaga valesti, põles tegelikult juba väga ammu, vähemalt 2011. aastast alates. Paraku ei pidanud toonane Rakvere linnavolikogu istungitel kõlanud kriitikat konstruktiivseks, vaid leidis selle taga olevat tavalise poliitilise nägelemise.

Üks teravamaid kriitikuid oli nii toona kui ka praegu Rakvere linnavolikogusse kuuluv Kert Karus. "Mul on need asjad päris hästi meeles, see oli üks esimesi istungeid, millest osa võtsin," ütles ta. "Kõige suurem küsimus minu jaoks oli, mismoodi kavatsetakse finantseerida omaosalust – just selle pärast täna kohtu all ollaksegi. Samuti jäi mulle arusaamatuks, kuidas kompetentsikeskus suudab end ära majandada – ühtki vettpidavat tõestust esitada ei suudetud."

"Palusin finantsanalüüsi mitu korda, kuid ei saanud seda. Üritasin juba toona selgitada, et Rakveres pole võimalik teadust teha – see oli ju osa Targa Maja nii-öelda äriplaanist. Meil siin lihtsalt pole pädevust ja ajusid. Teadusega tegelevad inimesed ülikoolide juures ja polnud mingit põhjust, miks nad pidanuks Rakverre tulema."

Karus ei pea kogu lugu "tööõnnetuseks", vaid teadlikuks tegevuseks. "Teod, milles neid inimesi süüdistatakse, eeldavad tahtlust. Nad on kõrgharidusega, esindusliku CV-ga. Pole alust arvata, et nad eksisid teadmatusest."

Esialgsete kavade kohaselt pidanuks Targa Maja rajamisse panustama paljud erainvestorid. Oli plaan ruumid teadustegevuseks välja rentida, aga samuti ärilisteks ettevõtmisteks (pangakontoriteks jms). Paraku aga erainvestorite kaasamine ei edenenud ning volikogu, selle asemel, et kogu projektile pidurit tõmmata, soostus mitmel korral suurendama hoopis linna osalust kõnealuses projektis.

EAS-i siseaudit tuvastas Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditis toetuse reeglite sihipärase rikkumise 2016. aastal. Probleemid sihtasutusega läksid niikaugele, et toonane nõukogu esimees Urmas Tamm kaotas lausa tervise.

SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrot kuulutati välja 2017. aasta kevadel. Lihtsalt lahti seletatuna: kohtusse saadetud süüasi puudutab kompetentsikeskuse Targa Maja ehitust ja finantseeringut, pankrot kuulutati aga välja seetõttu, et sihtasutus ei suutnud maja hallata – puudustele selles valdkonnas juhtis Kert Karus samuti juba enne hoone valmimist tähelepanu.

Tagasi üles