Viiendik eestlasi elab välismaal

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

"Väliseesti 100 aastat".

FOTO: Post Factum

Kuula artiklit

Kui 1918. aastal tekkis iseseisev Eesti vabariik, elas Venemaal, Kaukaasias, Lääne-Euroopas, Ameerikas ja Austraalias ligemale viiendik eestlaste üldarvust. Kõikjal, kus eestlased elasid suuremal hulgal koos, tegutsesid eesti seltsid, mõnel pool anti isegi välja eestikeelset ajalehte.

Rootsis sündinud ja praegugi seal elava keeleteadlase Raimo Raagi kirjutatud raamat “Väliseesti 100 aastat” annab ülevaate organiseeritud väliseesti elust viimase saja aasta vältel tagasivaatega eelnevasse aega.

Põhjalikumalt käsitletakse kahe maailmasõja vahelist perioodi, millest on selles kontekstis suhteliselt vähe räägitud.

Raamat sisaldab palju põnevaid fakte, näiteks et ainult eestlastest koosnenud Toronto Central YMCA meeskond on tulnud kaheksakordseks, Toronto Kalevi meeskond kolmekordseks ja Montreali Eesti Spordiklubi naiskond kahekordseks Kanada meistriks võrkpallis.

Või et iseseisva Eesti esimene haridusminister Juhan Kartau rändas 1928. aastal Brasiiliasse, kus pidas talu, töötas Brasiilia raudteeühingus ning asutas kodulinna Jundiai laulukoori.

Teenete eest koorijuhi ja muusikaelu edendajana kannab tänini üks Jundiai tänavaid nime Rua Maestro Juhan Kartau.

Ja saame teada sedagi, et praegune olukord on tegelikult üpris sarnane saja aasta tagusega, sest hinnanguliselt elab välismaal umbes 19 protsenti eestlaste üldarvust. 

    Tagasi üles