Depressioon avaldus painavate migreeni­hoogudena

Sotsiaalkindlustusamet alustab eesliinitöötajatele mõeldud psühholoogilise esmaabi koolitustega. Foto on illustreeriv. Foto: Liis Treimann/Postimees

Praeguseks 34-aastane Signe (nimi muudetud) rääkis, et ei osanud endal esialgu depressiooni kahtlustada, kuigi tal olid tugevad migreenihood ja keskendumisraskused. Kuna pereelus oli probleeme, arvas ta, et põhjus on seal.

“Suutsin teha nägu, et kõik on korras. Ei tahtnud kedagi tülitada ja arvasin, et saan üksi hakkama,” lausus Signe ja märkis, et lastelegi oli see aeg väga raske, kuna ema oli pidevalt pahas tujus või vaevles peavalu käes. “Siis ei suuda ju pakkuda lastele seda kvaliteetaega, mida tahaks,” nentis noor naine, kel jäi tollal ka ülikool pooleli.

Signe oli aastaid koos perearstiga migreeni vastu võidelnud ning umbes kord aastas uusi ravimeid küsinud, sest eelmised ei mõjunud enam. “Lugu lõppes valuvaigistitest põhjustatud mürgistusega ja vahetasin perearsti,” ütles naine, kes jõudis alles uue perearsti soovitusel 27-aastaselt neuroloogi ja ka psühhiaatri vastuvõtule. Hingearstilt saigi Signe diagnoosiks ärevushäired ja depressiooni. Selleks ajaks, kui ta esimest korda psühhiaatri kabineti uksest sisse astus, oli ta ärevushäirete ja depressiooni põhjustatud migreenihoogude käes kannatanud juba viis aastat.