Kaunis kunst ja kalapüük käivad käsikäes

Tõnu Leppiku jaoks on kunst tänase päevani midagi seletamatut ja müstilist ning seda enam on tal hea meel, et tal kodus palju kunsti leidub. Foto: Meelis Meilbaum

Tänavu oma 68. sünnipäeva pidanud Tõnu Leppik tahaks kangesti muretut pensionärielu elada, rahulikult kala püüda ja vaimseid väärtusi nautida, aga ei saa. Telefon heliseb ikka ja jälle – äriasjad tahavad ajamist.

Kohtume Tõnu Leppikuga selle sügise kõige udusemal hommikul Rannapungerjal, et ­Peipsile ahvenaid jahtima minna. Tõnu hea sõber, Pihlaka kondiitriäri omanik Arvo Saul askeldab paadi väikese elektrimootori akude kallal. “Arvo on elektromehaanik, teeb kõik sellised tööd nagu niuhti ära,” kiidab Tõnu.

Tõnu ise kallab bensiini paaki. Ühtäkki ajab ta selja sirgu ja kontrollib taskuid. “Paadisillal pead ettevaatlik olema, naabrimees Meelis Toomil ujub päris mitu telefoni siin jõepõhjas,” lausub ta naerdes.