Põnev raamat kajastab rahvastiku arengut
15. november 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/14/11573979t1hbb27.jpg)
Kui Eestis on mõnel meediaväljaandel vaja rahvastiku teemal kommentaari saada, siis esimesena pöördutakse ikka professor Ene-Margit Tiidu poole.
Tema teab kõige rohkem, ja mis ülioluline, oskab oma teadmisi ka lahedalt edasi anda. Nii ei olegi midagi imelikku selles, et Eesti riigi juubeliraamatute sarja teose “Eesti rahvastiku 100 aastat” on kirjutanud just Ene Margit Tiit.
Raamat vaatleb meie rahvastiku arengut ja elujärge läbi tormilise ajaloo. Lugejad saavad ülevaate rahvaarvust, rahvuslikust koostisest, sündidest ja surmadest, elamistingimustest, tervisest, haridusest, usust, inimeste tegevusvaldkondadest, pereelust.
Ning nagu sarja raamatutes ikka, on ka rahvastiku loos palju põnevaid pilte ning huvitavat faktimaterjali. Saame näiteks teada, et 1981. aastal oli keskmisel Eesti perel 7,59 kella, 1,58 raadiot, 0,95 televiisorit, 0,72 pesumasinat, 0,55 tolmuimejat ja 0,26 autot. Ehk siis tolmuimeja oli laias laastus vaid igal teisel ning auto igal neljandal perekonnal.
Huvitav fakt on seegi, et kui pärast Eesti taasiseseisvumist hakkas eestlaste osakaal rahvastikus suurenema, siis viimastel aastatel on see taas õige pisut vähenenud: kui 2012. aastal oli Eesti elanikest eestlasi 69,2 protsenti, siis eelmisel aastal 68,8 protsenti.
Venelaste, samuti ukrainlaste, juutide, valgevenelaste ja soomlaste osakaal on samal ajal pidevalt vähenenud, suurenenud on aga uute rahvusrühmade osakaal.