10 ja 50 aastat tagasi
17. november 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi
50 aastat tagasi
Taskuraamatus oli, aga laudas ei olnud
Kõlab nagu mõistatus. Õige vastus – klassiviisiline söötmine Kaarli kolhoosis. Zootehnik oli igale lehmale söötmisklassi taskuraamatus välja arvutanud, ent laudarahvas ei teadnud sellest midagi. Lüpsjad andsid loomadele jõusööta nii, nagu nad seda paremaks pidasid. Soovitav on märkida lehmale antav jõusöödakogus nimetahvli tagaküljele. Enam-vähem kõigis majandeis on nii tehtud, ent Kaarli kolhoosi kahes laudas nimetahvleid polnudki. Katsugu siis lüpsja meeles pidada, missugusele loomale missugune kogus jõusööta anda. Sellised asjad tulid ilmsiks piirkondlikel nõupidamistel, millest võtsid osa majandite juhatajad, zootehnikud, karjabrigadirid ja osakonnajuhatajad. Mullusega võrreldes on piimatoodang alates septembrikuust rajoonis langenud. Oktoobris lüpsis iga lehm keskeltläbi 15 kg (pool kg päevas) piima vähem kui mullu. Tundub, et erilist põhjust lokku lüüa ei ole, sest kümne kuuga 192 enamlüpstud kilogrammi piima (möödunud aastaga võrreldes) on ka midagi. Aga kui langus kestab edasi, siis aasta lõpuks sulavad plussid hoopis kasinaks. Seepärast siis nõu peetigi, et upitada piimatoodang mullusele tasemele ja natuke kõrgemale ka. Ühe põhjusena, miks piim tagasi läks, märgiti kehva sügist. Põllutööd venisid ja loomakasvatus jäi tagaplaanile. Farmitööd ei jõutud korraldada nii, nagu peab.
10 aastat tagasi
Põdruse külas kukkus pull sügavasse vanasse kaevu
Esmaspäeva õhtul kukkus Haljala vallas Põdruse külas umbes 700 kilogrammi kaaluv pull kahe ja poole meetri sügavusse kaevu, kust päästjad ta ekskavaatoriga välja sikutasid. Pullikarja pidav talunik, kes ei soovinud oma nime avalikustada, rääkis, et ilmselt ehmatas loomi mõni hulkuv koer. Ehmunud veised tormasid aedikust välja. Üks sattus lauda läheduses vanale kaevule, millele pandud puust prussid ei pidanud looma raskusele vastu, ja pull prantsatas kahe ja poole meetri sügavusse auku, saades šoki.
Sündmuskohale kihutanud Rakvere päästekomando rühmapealik Tiit Sakkos rääkis, et pritsimeeste kohale jõudes avanes neile vilets pilt. “Loom oli kägaras kaevus,” kirjeldas ta. Kohe oli selge, et nii suure looma august väljatõmbamine lihtne ei ole. Kohale kutsuti loomaarst. Operatiivkorrapidajal õnnestus Sõmerult ühelt ettevõttelt ekskavaator kohale tellida. Ühe variandina kaaluti auk lahti kaevata. Sellest plaanist tuli loobuda, sest kaevamine oleks niigi šokis looma veelgi rohkem häirinud. Seepärast otsustasid pritsimehed kasutada ekskavaatori tõstejõudu. Taluperemees ütles, et pullil on saba juures suurem vigastus. Samuti sai loom kaevu kukkudes külgedele marrastusi. Sakkos tunnistas, et sõnnikus on väga ebameeldiv rassida. Kui aga sellised päästeoperatsioonid õnnestuvad, kaalub õnnelik lõpp üles kõik ebameeldivused.