Isikuandmeseadus muudab elu anonüümsemaks

Isikuandmeseadus puudutab ka lemmikloomi. Andu (nimi vist muudetud) saab rahulikult uut peremeest igatseda, ilma et tema delikaatsed isikuandmed (kodutus) kõigele ilmale teada saaks. Foto: Autor toimetusele teada

Justiitsministeerium menetleb isikuandmete kaitse seaduse uut redaktsiooni. Suure tõenäosusega hakkab see kehtima homme ja ajalehtedes, televiisoris ning raadios ei tohi enam inimeste nimesid nimetada.

Samuti pole soovitatav nimesid nimetada omavahelises vestluses, välja arvatud juhul, kui vestluspartner annab selleks kirjaliku loa. Ainsa erandina võib inimese nime välja tuua siis, ja seda ka meedias, kui tegelane pole millegagi hakkama saanud või asjasse üldse ei puutu.

Kuriteoteadetes võib ära märkida kannatanu ees- ja perenime ning isikukoodi ja elukoha, samuti varandusliku seisu. Kurjategijast rääkida ei tohi.

“Isikuandmete kaitse üldmääruse üks peamisi eesmärke on tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis, meedias ja eravestlustes ning anda inimestele tagasi kontroll oma isikuandmete üle,” ütles Minister (nimi toimetusele teada).

“Samuti kõrvaldab üldmäärus isikuandmete vaba liikumise takistused Euroopa Liidus ja see lihtsustab ettevõtete laienemist. Uute andmekaitse eeskirjadega kaob enamik teatamiskohustustest ja nendega kaasnevatest kuludest,” lisas Teine Minister (nimi samuti toimetusele teada).

Ajalehtedes hakkavad surmakuulutused ilmuma järgmisel moel (üldistatud näide, sõnastust võib muuta): “Avaldame kaastunnet Kadunukese (nimi toimetusele teada) lähedastele (nimed toimetusele teada). Allakirjutanud (nimed toimetusele teada).”

“Kasutan siinkohal juhust, et teie väljaandega jutule sain,” lausus Teine Minister. “Kuule, naabrimees Kalkuni Leo, sa oled täiega nõme. Ja su naine Valve Arturi tütar Kalkun on ka paras mõrd!”