Eestis tegutseb ligemale nelikümmend väikepruulikoda

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vormsi nime kandev õlu valmib tegelikult naabrite juures Koerus.
Vormsi nime kandev õlu valmib tegelikult naabrite juures Koerus. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti õllerevolutsioon ehk väikeste õlletööstuste plahvatuslik tekkimine algas 2013. aastal. Veidi varem oli valitsus muutnud aktsiisiseadust, mille põhjal väiketootjad peavad aktsiisi tasuma vähem kui suured.

Mõiste käsitööõlu on eesti keeles tegelikult pisut eksitav – see on tõlge ingliskeelsest craft beer’ist ja mõeldud on eeskätt väiketootmist ja suurtootjate omadest erinevaid õlleretsepte. Käsitööõlut ei pruulita sugugi mitte pliidiserval või kuurinurgas, vaid ikka tehastes, millest nii mõnigi on modernsem kui suurtootja oma.

Käsitööõlletootjad on koondunud Eesti Väikepruulijate Liitu, kuhu põhikirja järgi ei tohi muide kuuluda õlletootjad, kes kasutavad oma õlles kunstlikke lisaaineid. Täielik “ei” kehtib näiteks suhkru, essentside ja konservantide kohta. Väiketootja õlu valmib veest, linnastest, pärmist ja humalast, millele retsepti järgi lisatakse soovi korral naturaalseid marju või maitseaineid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles