Juhtkiri: rasked valikud raskel ajal

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Laste ja noorte vaimse tervise mured on ühiskonnas fookuses. Ajal, mil üha rohkem põevad vaimse tervise haigusi täiskasvanud, on ärevus, meeleoluhäired ja depressioon aina sagedasemad ka noorte seas. See ei ole kellelegi saladus.

Meid kutsutakse üles panema tähele esimesi ohumärke, et depressiooni all kannatava inimese tee ei lõppeks kõigile soovimatult. Seda kurvem on lugeda tänasest Virumaa Teatajast uudist, et alates uuest aastast jääb Rakvere linna suuri koole teenindama vaid üks psühholoog, ja sedagi mitte täiskoormusel. Üheks murekohaks on kindlasti see, et psühholooge ei ole kuskilt võtta. Nii nagu lasteasutused vaevlevad logopeedide puuduses, võtab maad ka psühholoogide põud. Sellises olukorras saab aga määravaks see, kes pakub spetsialistile soodsamaid tingimusi ja suuremat tasu.

Ilmselt ei ole viga üksnes Rakvere linnas, vaid riiklikul tasandil. Kuhu kaovad spetsialistid? Probleeme märgata ja nendega maksimaalselt efektiivsel moel tegeleda saavad aga vaid kohalikud omavalitsused ise.

"Tekib küsimus, kas see, kui linn läheb kolmelt spetsialistilt üle ühele, ­viitab asjaolule, et inimesed ei soovi kooli­psühholoogi poole pöörduda ja otsivad abi hoopis mujalt."

Teadagi on ka psühholoogil ja psühholoogil vahe, mõned neist on hinnatumad kui teised, mõne juurest saab tõhusamat abi kui teise juurest. Ei maksa arvata, et psühholoogi teenus pole piisavalt nõutud. Pigem tekib küsimus, kas see, kui linn läheb kolmelt spetsialistilt üle ühele, viitab asjaolule, et inimesed ei soovi koolipsühholoogi poole pöörduda ja otsivad abi hoopis mujalt. Sellisel juhul on jälle kohane pärida: miks?

Või eeldab linn vaikimisi, et küll lapsevanem leiab häda korral ise spetsialisti ja maksab professionaalse abi omast taskust kinni? Selge see, et hea spetsialist tahab teenida korralikku palka, aga kui palganumber olekski muljet avaldav, kas leiduks keegi, kes ametisse asuks? Vastamata küsimusi on üksjagu, nagu on ilmselge seegi, et spetsialistidest lihtsalt loobudes ei võida riik, inimesed ega omavalitsused.

Levimas on kibe ütlus, et Eesti õpetaja on väljasurev liik. Nagu näha, surevad välja ka logopeedid ja (kooli)psühholoogid, kui keegi kiiremas korras otsustavaid samme ette ei võta. Siis on järg perearstide ja teiste spetsialistide käes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles