Bussiliiklusel oli taustajõu roll

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Eesti teede ja transpordi 100 aastat".
"Eesti teede ja transpordi 100 aastat". Foto: PostFactum

Autobusside regulaarreisid algasid palju-palju hiljem kui rongide omad, mis on seletatav juba tehnika arenguga. Laias laastus enne riigi iseseisvumist Eesti territooriumil omnibused ei liikunud, kui välja arvata tööliste vedu Tallinna ja Kopli laevatehase vahel.

Koguteoses “Eesti teede ja transpordi 100 aastat” väidetakse, et kaks Eesti esimest regulaarset maaliini avati 1922. aastal ja need, üllatus-üllatus!, olid Rakke–Paide ja Rakke–Mustvee.

Erinevalt reisirongide koondsõiduplaanidest üllitati busside sõidugraafikuid ühtses brošüüris harva, sedagi alates 30-ndate lõpust. Põhjus oli lihtne: eraettevõtjate bussifirmasid oli palju ja koostööd ei tehtud. Oma graafikud avalikustati lehesabades. Buss oli kohalik liiklusvahend, pikamaaliinide avamiseni läks veel aega. Liinivõrgu tihedus ühes või teises piirkonnas sõltus ettevõtjate aktiivsusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles