Pension muutub paindlikuks ja senisest solidaarsemaks
12. detsember 2018, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks, täienev pensioni arvutamise valem hakkab arvesse võtma lisaks palgale miinimumpalgaga töötamist ja pensioniiga on 2027. aastast seotud keskmise eeldatava elueaga.
Riigikogus vastu võetud muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud pensioniosasid, paindlikku vanaduspensioni saavad kasutada kõik soovijad.
"Paindlik pension annab vanemaealistele, kes näiteks täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, võimaluse jätkata töötamist soovi korral osakoormusega ja võtta pensioni välja osaliselt. Kui seni ütleb riik, et töötamise korral niinimetatud eelpensioni ei saa, siis edaspidi saab inimene ise valida endale sobivaima lahenduse," selgitas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. "Vanemaealiste töötamine kindlasti kasvab tulevikus, sest inimesed elavad järjest kauem ja soovivad olla aktiivsed. Niisamuti vajab meie vananev ühiskond töökäsi ja tööandjad hakkavad üha enam hindama ka vanema inimese kogemust."
Lisaks, 2021. aastast muutub esimese samba pensioni arvutamine senisest solidaarsemaks ning ühiskond hakkab enam hindama inimesi, kelle palk on olnud väiksem. "Ühiskonna jaoks on oluline iga inimene ja seepärast hakkab riiklik pensionisüsteem senisest enam hindama nende paljude inimeste tööpanust, kes näiteks õpetavad lasteaias meie kõige pisemaid, hooldavad meie eakaid lähedasi, hoiavad puhtana kõrgepalgaliste kontoriruumid või teenindavad toiduostude tegijaid. Ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku – riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud," rääkis minister Iva.
Kolmas suurem muudatus seob alates 2027. aastast pensioniea 65-aastaste inimeste viie aasta keskmise eeldatava eluea muutumisega, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega. Seejuures võib pensioniiga tõusta maksimaalselt kolm kuud aastas. Vanaduspensioniea saabumisest annab sotsiaalkindlustusamet inimestele teada kaks aastat varem.
Muudatused esimese samba pensionis
· Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada. Kogutud pensionivara sellest ei muutu – inimene saab keskmiselt kokku kätte ikka sama raha.
· 2021. aastast täieneb riikliku vanaduspensioni valem – alates 2021. aastast hakkame koguma ühendosa ehk pool kindlustusosa ja pool niinimetatud staažiosa. Senised kindlustusosakud ja staaž jäävad inimesel alles, neid ei teisendata. Täies mahus seos palga suurusega on inimesel teise ja kolmanda samba kaudu.
· 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise eeldatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja eluea pikenedes ning rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
· Aastatel 1970–1982 sündinud saavad soovi korral liituda teise samba ehk kogumispensioniga.