Mis maksab?

Väino Randver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väino Randver.
Väino Randver. Foto: Erakogu

Öeldakse, et iga minut maksab. Esmalt tundub see väide lihtne, kuid süvenemisel ei ole hoobilt selge, kas igal minutil on hind või sooritab iga minut mõne ülekande, maksetehingu.

Loomulikult saab minuti jooksul väga erineval viisil kulutada, näiteks tarbimisega, mil minuti maksumuse määrab tarbitava väärtus. Üks euro võib ühtaegu olla vaid euro, aga ka tervelt euro, selle tajumine on suhteline. Selgesti eristatav on vaevaga säästetud raha eest soetatud ja heategijalt annetusena saadud asja väärtus. Mis maksab heategu? Või hoopis – kas heategu maksab? Mis aga saab heateost ning selle väärtusest siis, kui tegija asetab teo abi headusest kõrgemale, ihaldades pigem tunnustust? Mis maksab sõber, mis maksab kolleeg? Mis maksab ligimene ja õnn? Kõige kohta meie ümber saab küsida, mis maksab, kuid mõelgem ka sellele, kas maksab.

Sellega, et vesi maksab, oleme juba harjunud, rääkimata mistahes liiki kütusest, ka toidust. Hüpoteetiliselt on mainitud, et millalgi võib ka õhk me ümber maksma hakata. Kujutage siis ette, et sarnaselt praeguse kütuse ja elektri hinnaga uurivad tulevikus inimesed internetist, millal saab börsil õhku soodsaimalt osta. Mis siin ikka imestada – neljast ürgelemendist on õhk ainsana veel valdavalt vabal tarbimisel. Maa, tuli ja vesi on meil juba mõnda aega maksu all olnud. Nii et kui järele mõelda, maksab ikka küll.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles