Seltsielu on läbi aastate olnud kirju
15. detsember 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/14/11657335t1hea04.jpg)
Jüri Uljas annab raamatus “Eesti seltside 100 aastat” ülevaate seltside rollist Eesti kultuuriruumi ja riigi ülesehitamisel ning seltsitegevusest taasiseseisvunud Eestis.
“Seltside ajalugu on ääretult põnev ning juubelikingitusena oma riigile kirjutasingi seltsitegevuse ajaloost teose,” rääkis raamatu autor Jüri Uljas.
“Kiht-kihilt on uusi seltse juurde tekkinud, osa sünnilugu ulatub aga isegi kaugemale kui sada aastat tagasi. Näiteks 1865. aastal asutatud Vanemuise Selts tegutses vahepeal segakoorina ning taastati taas seltsina alles aastal 1994.”
EV 100 juhtrühma liikme Tiit Pruuli sõnul mängivad terviklikult toimivas ühiskonnas olulist rolli aktiivsed kodanikud. “Seltside loomine ja ühistegevus oli meie jõuks rahvusliku ärkamise aegu. Aga see on oluline ka praegu, kui paljuhäälses maailmas peavad kõlama eri huvigruppide mõtted. Eesti seltside ajalugu on moodsamalt väljendudes kodanikuühiskonna ajalugu, millest juubeliaastaks valminud teos põhjaliku ülevaate annab,” lisas Pruuli.
Põgusalt on raamatus peatutud ka Lääne-Virumaal tegutsenud seltsidel. Nii saame teada, et 20. sajandi alguses oli Rakvere paik, mille haridusseltsid paistsid silma oma aktiivse tegevuse poolest.