Juhtkiri: rahvas näitas leiget huvi (1)

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Möödunud nädalal lõppes Haljala vallas korraldatud rahvaküsitlus, millega uuriti vallaelanikelt, kus peaks vallakeskus koos vallamajaga asuma, kas Võsul või Haljalas. Kui numbrid kokku löödud, saadi küsitluses osalenute protsendiks vaid 17.

Ilmselgelt ei läinud teema elanikele korda. Pole ju inimesel õigupoolest vallamajja palju asja, oluline on see, et ametnik jõuaks abivajajani. Vallamaja asukoht on pigem emotsionaalne väärtus, mis aitab kolkapatriootlikult oma küla naaberkülast tähtsamaks pidada.

"Vallaasjadega on teinekord nii, et kui teed, on häda, kui ei tee, on ikka häda. Siiski võib eeldada, et kui rahvalt oleks küsitud midagi, mis elanikele tõepoolest korda läheb, oleks tulemus hoopis teistsugune olnud."

Vallaasjadega on teinekord nii, et kui teed, on häda, kui ei tee, on ikka häda. Siiski võib eeldada, et kui rahvalt oleks küsitud midagi, mis elanikele tõepoolest korda läheb, oleks tulemus hoopis teistsugune olnud. Arvatavasti ei oleks saanud küsitlust ka korraldamata jätta, sest siis leidunuks kindlasti tubli hulk neid, kes oleks leidnud, et nad on väga olulises küsimuses otsustusprotsessist kõrvale jäetud.

Haljala vallavolikogus opositsiooni kuuluv Annes Naan on algusest peale öelnud, et rahvaküsitluse korraldamine on valla maksumaksja raha raiskamine. Et tulemus oli selline, nagu see oli, on tal ilmselt õigus. Kaalukuse mõistes on rahvaküsitlusel ju üksnes soovituslik mõju: vallavolikogu võib seda arvesse võtta, aga ei pea. Samas on rahva kaasamine kindlasti üks poliitikute tööriistu. Kui tulemus otsustajate plaaniga klapib, tõstetakse see esiplaanile – rahvas tahab. Kui ei klapi, öeldakse, et küsitluse tulemused ei ole kohustuslikud.

Rahva arvamust arvesse võttes võiks aga Haljala vallamajas korraldada töö sisuliselt nii, et ametnikud võiksid vabalt ka kodukontoris töötada. On vaid üksikud ametnikud, kelle juurde ehk inimestel sagedamini asja. Äkki on mõttekoht riigi reformijatele: kas meil on üldse vallamaju vaja? Teeninduspunktiks piisaks igas praeguses vallakeskuses toast-paarist, kogu ülejäänud juhtimine saaks toimuda maakonnakeskusest, niinimetatud riigimajast või muust keskusest. Nagunii liiguvad ametnikud pidevalt kolmnurgas töö-vallamaja-objekt.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles