Need on aasta tähtsaimad teod
18. detsember 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/17/11663868t1he3bc.jpg)
Lääne-Viru aasta teo 2018 korralduskomisjon valis laekunud ettepanekutest lõpphääletusele minevad isiku- ja ühisteod.
Hääletada saab kuni 8. jaanuarini interneti teel Virumaa Teataja ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (http://www.virol.ee/aasta-tegu) kodulehel ja kirja teel, kui saata lehest väljalõigatud kupong ajalehetoimetusse aadressil Virumaa Teataja, Laada 27, 44310 Rakvere. Samuti saab hääletada kõikides maakonna raamatukogudes. Igal kupongil tuleb ära märkida üks tegu kummaski kategoorias. (VT)
Isikutegu
Pamela Maran raamatu “Eesti vanaemade lood ja salatarkused” eest
Kirjanik Pamela Maran andis 2018. aastal välja raamatu “Eesti vanaemade lood ja salatarkused”, mis koondab terve põlvkonna vaimuvara 480 leheküljele. Pamela Maran sõitis üheksa kuuga läbi 15 maakonda ja külastas Eesti vabariigi juubeli auks 100 vanaema, kellelt päris rahvatarkuseid, iidseid retsepte, nippe, nõuandeid (kokku üle 700) ning pani kirja lood sõjaajast, küüditamisest ja teised vanaemade mälestused.
Helmi Urbalu 6. oktoobril toimunud hea une öökonverentsi korraldamise eest Villa Theresas
Esimest korda toimunud konverentsil räägiti hea une saladustest ja uneprobleemidest, nutiseadmete mõjust, unetusest ja unekeskkonnast. Toimus ka töötuba hea une tehnikate leidmiseks.
Rein Sikk raamatu “Minu Virumaa” üllitamise eest
Ajakirjaniku, Virumaa patrioodi ja seltsitegelase Rein Siku järjepannu viies raamat “Minu Virumaa” pole üksnes ühe pealinnapoisi virulaseks saamise põnev lugu, vaid põhjalik ja haarav enneolematu ülevaade Virumaa viimase 30 aasta suurematest ja olulisematest sündmustest, mis kedagi külmaks ei jäta. Tarvilik talletus ligi 200 inimese ja 100 paiga lugudest, tegudest detailirohkel ajaloomaastikul läbi isikupärase kirjasõna.
Andres Pulver Simson von Seakylli elust pajatava raamatu “Põrgu katlakütja” üllitamise eest
Ajakirjanik Andres Pulver veetis tunde nii kaine kui ka purjus Seaküla Simsoniga ja selgitas välja, et suure ja karuse mehe sisimas on peidus mitmest põrgust läbi käinud inimese haiget saanud hing. Kohtumistest sündis 288-leheküljeline ohtra pildimaterjaliga varustatud raamat, mis on pannud nii mõnegi inimese ropu suuga tillimeistrist sootuks teisiti arvama.
Robert Salep eelmise aasta 27. detsembril toimunud 44-kilomeetrise jalgsi- ja jooksumatka “Lõpuks koju” korraldamise eest
Robert Salepi eestvedamisel toimus mullu detsembri lõpus jalgsi- ja jooksumatk Käsmust Rakveresse, kokku läbiti 44 kilomeetrit ning matkast võttis osa poolsada inimest. Sellega propageerib Salep tervislikke eluviise ning matk toimub teist korda tänavu detsembris, uus distants on 50 kilomeetrit pikk.
Marika Kundla regulaarsete prügikorjamisjalutuskäikude korraldamise eest Rakveres
Marika Kundla algatas Rakveres vabatahtlike tervisekõnni, mis on ühendatud prügi korjamisega. Sellest spordist on kasu nii linnakeskkonnale kui ka tervisele. Prügikorjamiskõnd ehk plogging on praeguseks levinud juba Rakverest kaugemalegi ja seda harrastatakse näiteks ka Haljalas. Plogging’ul osalejatel on ka oma Facebooki leht, mille abil korraldatakse uusi jalutuskäike ja vahetatakse infot.
Viktor Siilats restorani Kaspervik avamise eest Käsmus
Kunagise Käsmu pioneerilaagri hoones tegutsenud Lainela puhkekompleksi ostnud ärimees Viktor Siilats avas augustis seal restorani Kaspervik. Restoranipidajateks on toidumaailmas tuntud tegijad mainekast Tervise Cateringist, kes valiti muu hulgas tänavu Eestit külastanud Dubai printsi kaaskonna toitlustajaks. Kaspervikis pakutavat toitu iseloomustab põhimõte “metsast ja merest”, sest Käsmu asukoht Lahemaa rahvuspargi põlismetsade ja mere vahel annab võimaluse tuua lauale rikkalik valik värskeid metsa- ja mereande.
Mare Raja Eesti toidu südamega tegija tiitli saamise eest toiduliidult
Toiduliidu neljandat aastat välja antava südamega tegija tiitli pälvis tänavu Farmi juustutsehhi juhataja ja tehnoloog Mare Raja. Mare Raja on Annikvere juustutsehhi juhtinud 33 aastat. Sellesse aega on mahtunud nii juustutsehhi igapäevase juhtimisega seotud teemad kui ka tootearendus. Tema käe all on valminud muu hulgas eestimaalaste seas väga populaarsed Farmi juustusnäkid ja töö uute toodete kallal jätkub praegugi. Mare Raja juhib 12-liikmelist meeskonda, kelle sõnul on ta suurepärane juht, kes toetab ja tunnustab oma töötajaid ning seisab nende eest.
Aimur Takk Eesti disainiauhindade konkursil kolme kuldauhinna võitmise eest
Tänavusel Eesti disainiauhindade galal pälvis Kundas pärit Aimur Takk kolm kuldauhinda. Tüpograafia kategoorias võitis kulla tema osalusel loodud visuaalne identiteet maikuus eetrisse läinud IDA Raadiole. Samuti teenis Takk koos AKU disainistuudio kolleegidega tähelepanu aprillis toimunud Tallinn Music Weeki spetsiaalse kirjatüübi eest, mis sai samas tüpograafia kategoorias hõbeda. Selle töö rakendamine Tallinn Music Weeki visuaalses identiteedis jõudis hooajalise firmagraafika kategoorias aga kullale. Üllatusena pääses konkursile esitatud kirjatüüp nomineeritute sekka ka Euroopa disainiauhindade konkursil.
Ingely Laiv eduka esinemise eest telesaates “Klassikatähed”
Oboemängija Ingely Laiv jõudis telekonkursil “Klassikatähed” kolme finalisti hulka, võistles Tanel-Eiko Novikovi (löökpillid) ja Johannes Põldaga (viiul) ning saavutas teise koha. Laiv alustas muusikaõpinguid 11-aastaselt Rakvere Kaurikoolis õpetaja Edvin Lipsu juures. 2006. aastast jätkas ta õpinguid Tallinna muusikakeskkoolis Tulike Looritsa ja Aleksander Hännikäineni käe all. 2018. aastal lõpetas Laiv Saksamaal Karlsruhe muusikaülikoolis professor Thomas Indermühle oboeklassis bakalaureuseõppe.
Marko Pomerants raamatu “Minu ministeeriumid” üllitamise eest
Riigikogu liige Marko Pomerants andis välja raamatu “Minu ministeeriumid”, kus ta räägib neljast valitsusest ja kolmest ministeeriumist, kust ta on läbi käinud. Pomerantsil on elus moto, et kõiki asju tuleb võtta tõsiselt, aga rõõmsa meelega, ja see põhimõte kajastub ka tema raamatus.
Urve Tinnuri romaani “Kahe eemalolija villa” ilmutamise eest
Urve Tinnuri kolmas romaan “Kahe eemalolija villa”, pikisilmi oodatud järg kogupereromaanile “Kaks ööd mahajäetud majas”, on jõudnud trükisoojana lugejate kätte.
Greete Steinburg 2018. aasta Eesti parimaks naisjalgratturiks tõusmise eest
Greete Steinburg on Eesti jalgrattur. 2018. aastal võitis ta esikoha Portugalis Maratona Capital do Move rattamaratonil ja Itaalias Pinzolos Dolomitica Brenta Bike’i maratonil. Eesti Jalgratturite Liit valis 2018. aasta Eesti parimaks naisjalgratturiks eliitklassis naistest Greete Steinburgi (spordiklubi Rakke).
Malle Mager aasta klassiõpetaja tiitli pälvimise eest
Auhinnagalal “Eestimaa õpib ja tänab” krooniti aasta klassiõpetajaks Malle Mager Vinni-Pajusti gümnaasiumist. Malle Mager on suurte kogemuste ja empaatiavõimega õpetaja, oma klassi laste seas autoriteet. Ta on võitnud vanemate ning kolleegide lugupidamise. Malle Mager suunab õpilasi lugema, uurima, katsetama.
Ühistegu
Georg Lurichi monumendi püstitamine ja Väike-Maarja keskväljaku korrastamine
Läbi aegade on eestlastel meeles mõlkunud mõte püstitada Lurichile monument. Ka skulptor Amandus Adamson kavandas sadakond aastat tagasi suure Lurichi skulptuuri loomist. Ammune soov sai teoks tänavu 22. aprillil, mil Väike-Maarja keskväljakul avati meie rahvuslikule suurkujule väärikas monument: kahe ja poole meetri kõrgune pronksi valatud Lurichi kuju seisab graniidist maakeral, mis omakorda toetub sümboolsele graniitplaatidest maadlusmatile. Väike-Maarja korrastatud keskväljak avati pidulikult käesoleva aasta 1. septembril.
Rakvere ja Haljala vallavalitsus – Rakvere–Veltsi–Haljala kergliiklustee rajamine
Juuni alguses sai asfaltkatte Rakvere–Haljala kergliiklustee, mille avamist Haljala ja Rakvere valla rahvas oli kaua oodanud. Tee maksis 1,67 miljonit, millest 1,42 miljonit taotles haldusreformieelne Rakvere vald koos Haljala vallaga piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Rakvere vald panustas projekti 170 000 ja Haljala 80 000 eurot.
Haljala vallavalitsuse algatatud vabaõhulava ja puhkeala rajamine Haljala rahvamaja juures
Aprilli keskpaiku alguse saanud tööd Haljala rahvamaja taha Maheda paistiigi kaldale puhkeala rajamiseks lõppesid septembris ning Haljala rahval on nüüd vabaõhuürituste korraldamiseks välilava. Veel valmis umbes 200 inimesele mõeldud publikuala ning istepinkide ja valgustusega puhkeala vaba aja veetmiseks. Puhkeala avatakse pidulikult kevadel.
Üllar Saaremäe ja Ander Ild – Neeruti Mõisateatri asutamine
Tänavu lõid kaks tublit Virumaa meest Üllar Saaremäe ja Ander Ild Neerutisse teatri, Neeruti Mõisateatri. Suvel nägi ilmavalgust Neeruti Mõisateatri esmalavastus, Toomas Kalli “Pargivaht”. Lugu oli kirjutatud spetsiaalselt Neeruti mõisas mängimiseks ja see sisaldas palju ajaloolisi fakte. Etendustesse kaasati hulgaliselt Kadrina valla inimesi. Neeruti Mõisateater andis lavastusprotsessiga nii Kadrinale kui ka Lääne-Virumaale üldiselt positiivset tuntust. Eduka suvelavastusega viidi Neeruti Eesti kultuurikaardile.
Rakvere linnavalitsus – Parkali tänava rekonstrueerimine ja jalakäijate ala rajamine
Rakveres rekonstrueeriti tänavalõik, mis algab Keskväljakult ja lõpeb Pihlaka kohviku juures. Sellel tänavakividega kaetud lõigul autod enam ei sõida ja see on muudetud jalakäijate promenaadiks. Valminud jalakäijate ala muudab Rakvere kesklinna tervikuks, vääristab kogu Rakvere linnasüdame ilmet ning suurendab liiklejasõbralikkust.
Puude istutamine Roelas
31. augustil peeti Roelas omamoodi istutustalgud, kus kohalikud panid jalgpalliväljaku äärde mulda rohkem kui poolsada puukest. Istutati tammi, mände, kaski, haabu ja teisi puuliike, et lage ala hubasemaks muuta. Veega varustas istutajaid Roela Tuletõrje Selts. Ettevõtmine oli Roela kingitus riigile 100. aastapäeva puhul.
Üllar Saaremäe, Toomas Suuman, Pille-Riin Purje, Tiina Mälberg – Eesti esimese üldluulepeo korraldamine
Rakvere linnuses toimus 17. augustil Eesti esimene üldluulepidu. Rännaku läbi Eesti luule ja ajaloo tegid ligi 30 armastatud näitlejat ning ühiskonnategelast. Üldluulepeo programm käsitles nelja perioodi Eesti ajaloos. Eesti esimese iseseisvusperioodiga tegeles Pille-Riin Purje, nõukogude ja väliseesti luulega Toomas Suuman, luulega taasiseseisvumisest tänapäevani Tiina Mälberg ning ärkamisaja luulest tegi valiku Üllar Saaremäe.
Rakvere Waldorfi kooli maja renoveerimine ja uues kuues avamine
Oktoobris avas Rakvere Waldorfi kool Rakveres Pikal tänaval asuva õppehoone juurdeehitise. Tänu juurdeehitisele sai koolipere 250 ruutmeetrit lisapinda, kus tegutseda. Kui varem oli kasutada 300 ruutmeetrit, siis nüüd on 550, millele mahuvad kõigi kaheksa klassi õpilased kenasti ära.
Esindustammiku rajamine Tamsallu
1. juunil avati Tamsalus riigikantselei kingitusest “Eesti 100 tamme” alguse saanud riigi esindustammik. Tamsalu tammiku avamispeoga kuulutati avatuks üle Eesti rajatud EV 100 juubelitammikud. Algatus “Eesti 100 tamme” sündis Eesti vabariigi 95 aasta juubelil. Viis aastat tagasi laste ja noorte kasvama pandud tammetõrudest sirgunud istikutest rajati uhked tammepargid, mis on saanud Eesti vabariigile 100 aasta juubeli väärikaks kingituseks.
Viru-Nigula kiriku valgustamine
Viru-Nigula kiriku koguduse liikme Hillar Vimbergi missioon ja südameasi oli, et kohalik jumalakoda oleks igale tulijale kaugelt näha. Üheteistkümne aasta jooksul sai teemat arutades tasa ja targu paika tegevuskava. Vimbergi eestvedamisel alustati korjandust ja annetajaid oli kogu maailmast. Kui uued vallajuhid võimule tulid, suutis Vimberg neid veenda, et kogukonnale on kiriku väljajoonistumine valgusvihus vajalik. Virumaa vanima kivikiriku Kunda-poolsel küljel on neli ökonoomset leedtehnoloogilist valguskohta.