Lääne-Viru maakond annab ligi kolm protsenti riigi lisandväärtusest
21. detsember 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2017. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta 17 943 eurot, mis on 1464 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas, kus see oli 144 protsenti Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Saare maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 92 protsenti ja 69 protsenti Eesti keskmisest.
Lääne-Virumaa oli maakondade arvestuses seitsmendal kohal, maakonna SKP elaniku kohta oli 62 protsenti Eesti keskmisest. Kolme aastaga on Lääne-Virumaast SKP suuruse poolest möödunud Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa, samas oleme ise ette saanud Ida-Virumaast.
2017. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 24 miljardit eurot. Harjumaa panus sellesse oli 15 miljardit eurot, millest omakorda 13 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s olid vastavalt 11 ja kuus protsenti. Lääne-Virumaa SKP oli mullu 672,7 miljonit eurot ehk 2,8 protsenti Eesti SKP-st.
2017. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest üle 69 protsendi teeninduses, tööstus- ja ehitussektori osa moodustas 2017. aastal 28 protsenti ja põllumajanduse osa alla kolme protsendi lisandväärtusest.
Lääne-Virumaal on aga teeninduse ja tööstuse osakaal peaaegu võrdne, vastavalt 45,9 ja 44,8 protsenti. Põllumajandus andis lisandväärtusest 9,2 protsenti. Tööstuse osatähtsus SKP-s on suurem vaid Ida-Virumaal.
Keskmise brutokuupalga alusel oli Lääne-Virumaa eelmisel aastal aga alles kümnendal kohal. Kui Eesti keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal 1221 eurot, siis Lääne-Virumaal oli keskmiseks 976 eurot.