Kevadehõnguline Brüssel süstis hinge jõulumeeleolu

Kõrge jõulupuu tundus majalahmakate vahel üsna pisike. Foto: Merly Raudla

Vahel juhtub nii, et kuigi jõululaulud ja -temaatika hakkavad juba kaks kuud enne pühi uksest ja aknast sisse pressima, tekib jõulutunne hoopis siis, kui ise tahab. Näiteks täiesti lumevabas, ütleks isegi, et kevadises Brüsselis.

Nentisin, et küllap muutub inimene jõulunänni suhtes pikapeale immuunseks. Sest miks muidu on veel isegi pärast kuuse ilmumist linna keskväljakule tunne, et pühadeni on aega maa ja ilm.

Sel aastal kippus siinkirjutajale jõulutunne põue nigulapäevaeelses Brüsselis. Kuigi sooja oli tavapärase nulli asemel kümme kraadi, muru oli roheline ja majad hallid. Läbi memoriaalpargi vanalinna suundudes tundus, nagu oleks vahepeal ajamasinas rännanud ning jõulueelse aja asemel varakevadesse sattunud: linnud sidistasid, muru rohetas ja nii mõnigi puu kandis veel uhket lehemundrit. Purskkaev pritsis hoogsalt vett ning osa inimesi lippas tänavatel lausa pintsakute ja kampsunite väel.