Toomas Kork – Eesti riigi varju jäänud ehitaja

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Kork on Põhja-Tartumaa poiss, sündinud 1945. aastal Vaimastvere lähedal. Kolmeaastasena pidi ta pikka aega toolil istuma ja vagusi püsima. Ise ta seda sündmust ei mäleta, aga tõendusmaterjal ripub tema Salmistu kodu seinal – Elmar Kitse maalitud portree. Jah, tollesama Kitse, Eesti ühe hinnatuima maalikunstniku töö!
Toomas Kork on Põhja-Tartumaa poiss, sündinud 1945. aastal Vaimastvere lähedal. Kolmeaastasena pidi ta pikka aega toolil istuma ja vagusi püsima. Ise ta seda sündmust ei mäleta, aga tõendusmaterjal ripub tema Salmistu kodu seinal – Elmar Kitse maalitud portree. Jah, tollesama Kitse, Eesti ühe hinnatuima maalikunstniku töö! Foto: Meelis Meilbaum

Ajalugu kirjutavad võitjad ja häälekad. Toomas Kork (73) pole tegelane ei Edgar Savisaare “Peaministri”-nimelises “piiblis” ega Mart Laari kuuenda klassi ajalooõpikus. Ometi on ta meie riigi üks põhiseaduse autoritest, 20. Augusti Klubi liige, kes aitas üles ehitada Eesti Kodukaitse ja piirivalve ning käis teletornis putšistidega läbi rääkimas ammu enne seda, kui Savisaar sinna oma võidumarsi korraldas. Varjujäämise põhjus on lihtne – Laari jaoks on ta kommunist, Savisaarele julges otsekohese mehena märku anda, et tollel on põues mitte marssali-, vaid lausa füürerikepp.

Toomas Kork peab koos abikaasa Ehaga Salmistul pensionäripõlve. Elab enda ehitatud kaunis majas ja toidab linde, kui aega jääb. Viimast pole liiga palju – Toomas on Rakvere Bridži Seltsi president ja üks aktiivsemaid mängijaid Eestis: keskmiselt sajal õhtul aastas osaleb ta suuremal või väiksemal võistlusel. Või korraldab midagi, näiteks Võsu bridžifestivali. Vahelduseks võõrustab oma kolme last ja lapselapsi ning loendamatuid sõpru.

Merel ta enam ei käi. “Olin, ise juba pensionär, mõnda aega eraettevõtjast rannakalur. Aga kui poolvägisi hakati meid “kolhoosi” ehk ühistusse ajama, siis sai mõõt täis,” põhjendab ta. “Vanemad mul juba aeti vägisi kolhoosi, mina ei tahtnud seda uuesti läbi elada. Liiati veel Eesti vabariigis.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles