Igaüks leiab oma termo(s)kruusi

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Termos.
Termos. Foto: Shutterstock

Virumaa Teataja toimetus tegi katse termotopside ja termoskruusidega, et saada aimu, kui kaua nendes jook soe püsib. Kindlasti ei ole see eksperiment mingi teaduslik uuring, sest testitavad anumad ei olnud täpselt ühesuguse mahuga ning detailselt polnud võimalik kindlaks teha nende materjaligi, kuid jõujooned joonistusid siiski välja.

Kõigepealt tuleks teada, et on olemas termokruusid ja termoskruusid – esimesed ei olegi mõeldud sisu pikalt soojana hoidma, vaid on pigem korduvkasutatavad alternatiivid papptopsidele, juhul kui on soov jook kaasa haarata ja see lähiajal ära juua. Termoskruusi ülesanne on aga võimalikult kaua vedeliku soojust hoida.

Eesmärgiks ei seatud selgitada välja parimat topsi, vaid saada aimu nende hinna ja soojapidavuse suhtest. Katse ise nägi välja nõnda, et keema läinud ehk peaaegu sajakraadine vesi valati topsidesse-termostesse ja mõõdeti iga tunni tagant selle temperatuuri. Siinkohal tasub märkida, et kohviautomaadist topsi tulev kohv ei ole 100-kraadine, vaid selle temperatuur on pigem pisut üle 90 kraadi, latel veelgi vähem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles