Punased põgenesid Tapalt ka sada aastat hiljem

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjaajaloo klubi Narva etendas Tapa näidislahingus punaarmeelasi. Jelizaveta Markova (esiplaanil) käib vabal ajal sõda mängimas juba viiendat aastat.
Sõjaajaloo klubi Narva etendas Tapa näidislahingus punaarmeelasi. Jelizaveta Markova (esiplaanil) käib vabal ajal sõda mängimas juba viiendat aastat. Foto: Vladislav Musakko

Sada aastat tagasi, 9. jaanuaril 1919 võtsid Eesti rahvaväe soomusrongid ja nende dessantsalgad Tapa punavägede käest tagasi ja tõid vabadussõja käiku lõpliku pöörde. Eile etendasid kaitseväelased, kaitseliitlased ja sõjaajaloo klubide liikmed selle heitluse uuesti.

Tapa Männikumägi on ajaloolise lahingu taaselustamiseks sada protsenti õige koht – täpipealt samas paigas sada aastat tagasi takerdus Eesti rahvaväe edasiliikumine nõukogude punaväe kaitseliinile.

Lahing algas kella viie paiku hommikul ja alles kell üheksa plagasid viimased punaarmeelased läbi toonase aleviku Rakvere poole. Jaan Anvelt, punaväelaste pealik, üritanud seejärel veel Valgejõe sillal sütitavat kõnet pidada, aga vastupanu korraldada ei aidanud seegi. Punased jooksid pikkade sammudega ida poole ja veidi liialdatult saab öelda, et ega nad enne pidama jäänudki kui sealpool Narva jõge.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles