Kaemus: mina valitsen, sina valitsed

Martin Pent. Foto: Erakogu

Üks iseäralik hooaeg on uuesti kätte jõudnud. Päevavalgust pole õieti ollagi, talvekaamos laiutab üle maa – ja ometi kohtab naeratusi ümberringi rohkemgi kui tavaliselt. Nagu maa alt on välja ilmunud suured värvilised kunstipärased pildid enesekindlatest, tarkadest, vaikselt muhelevatest või lausa avameelselt rõõmustavatest, isegi naerusuistest inimestest.

Neist nägudest kiirgab nii palju soojust ja headust, et kuidas saakski vaatamata jätta. Olles aga juba selle ilu lummuses, märkab silm paratamatult ka portreede garneeringut, sest enamasti on neil nägudel mingi lühike sõnum öelda ja kindel embleem kõrval.

Sellest kõigest võib rääkida kaunilt, aga võib ka mitte. On neid, kelle hinnang sellele teatud tüüpi hooajale on hävitav või siis vähemalt midagi sinnapoole: “Propaganda! Palagan! Milleks see kõik?” Ja seda saadab resigneerunud sügav ohe. Teades, et poliitilise välireklaami keeld jõustub alles mõne nädala pärast ja et samad näod piidlevad veel seni, kuni tekib tüdimus või hoopis kõhedus, on niisugune suhtumine ka mõistetav.