Eelmisel aastal kasvas tules hukkunute arv
/nginx/o/2017/05/17/6673605t1h16c8.jpg)
15. jaanuar 2019, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal tegi vähikäiku tulekahjus hukkunute arv, mis oli aastaid kahanenud. Põhjused peituvad koduses ohutuses ja riskigruppide käitumisharjumustes.
Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 50 inimest ning veeõnnetustes 43 inimest. Päästeamet sai 2018. aastal 26 599 väljakutset, neist oli päästesündmuseid 15 074, neist kolmandik tulekahjud. Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul peegelduvad sotsiaalsed trendid ka päästeameti statistikas.
"Tules hukkuvad eakad üksi elavad inimesed, pooltel juhtudel on ohvrid tarvitanud alkoholi. Jätkuvalt on puudu kodudest ka suitsuandurid. Kodu peaks olema inimese kindlus, kuid liiga paljudele inimestele saab kodust hoopis surmalõks – tulekahju küll avastatakse, aga inimene oma ruumidest enam välja ei saa," ütles Tammearu.
2018. aastal toimus 730 kodutulekahju. Viiendikul juhtudest põhjustas tulekahju hooletus lahtise tule kasutamisel, sama paljudel juhtudel sai tuli alguse elektriseadmest või -paigaldisest. Suitsetamisest sai alguse 16 protsenti tulekahjudest. Viimastel aastatel on oluliselt rohkem toidu valmistamisest alguse saanud tulekahjusid: kui 2017. aastal oli neid kaks protsenti kõigist kodutulekahjudest, siis 2018. aastal juba viis protsenti.
Päästeamet on pikka aega tegelenud kodunõustamistega, järjepidev ennetustöö on tules hukkuvate inimeste arvu mitu korda vähendanud – aastal 2006 hukkus tulekahjudes 164 inimest. 2018. aastal käis päästeamet ohutusalast nõu andmas 22 986 riskikodus, mis on rekordiliselt suur arv.
Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid Põhjamaade tasemele, sealhulgas vähendada tules hukkunute arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le.